PANE TÄHELE | Kas stress võib su tappa? Jah, võib küll

Paljud on harjunud, et stress on igapäevaelu osa. Peaaegu kõik on tundnud tähtsa ülesande täitmisel stressi. Läänelikes kultuurides ollakse vahel isegi arvamusel, et stressita pole võimalik olla edukas. Tegelikult võib stress aga lõppeda isegi surmaga.

Mis on stress? Väga üldiselt võib öelda, et tegemist on organismi pingeseisundiga kaitsereaktsioonina negatiivsete mõjurite vastu

Mõneti võib stress olla lausa kasulik. Kui oled kohtumisele hilinemas või oled jätnud mõne ülesande viimasele minutile, utsitab stress sind tagant, et kiirustaksid või teeksid ülesande ära. See võib vahel olla motiveeriv. Samas võib sellest kujuneda ka tõeline probleem.

Stress hakkab tervisemuresid tekitama, kui seda tuntakse pidevalt. Muret tekitav on ka see, kui stressi tuntakse olukordade pärast, mille üle puudub kontroll. Kui inimene tunneb pidevalt stressi, võib see viia depressiooni, ärevuse ja unehäireteni.

Stress võib mõjutada ka füüsilisele tervisele, sest inimene hakkab tundma näiteks kroonilisi peavalusid. Kui stressihormooni tase on kõrge, siis on inimene haigustele vastuvõtlikum ja tema luud on nõrgemad. Kannatab ka mälu, vererõhk on kõrge ja võivad tekkida ka südamehäired, mis võivad lõppeda surmaga.

Hea uudis on, et stressist saab üle, kui sellele õigel ajal jaole saada. Depressiooni ja ärevus- ning unehäireid saab kognitiivse käitumisteraapiaga leevendada. Leidub mitmeid programme, mis on keskenduvad ärksusele ja harjutustele. Muuta ei saa aga seda, kui inimene on juba stressi tagajärjel saanud südamerabanduse.

Kui tunned järgmiseid asju, otsi spetsialistilt abi:

• Kiirenenud südamelöögid.
• Higistamine.
• Rinnus pitsitab.
• Pinnapealne hingamine.
• Suurenenud kehatemperatuur.
• Jõuetus.
• Külmad ja niisked käed.
• Tahtmatus midagi teha.
• Sundmõtted ainult ühel teemal.
• Lootusetuse tunne.
• Ärritud kergesti ja rohkem kui varem.
• Kasutad rohkelt alkoholi või narkootilisi aineid.

Allikas: popsugar.co.uk