Nuta või naera! 10 absurdset menstruatsioonimüüti, mida naistele läbi ajaloo räägiti
Enamiku ajaloost uurisid menstruatsiooni ja levitasid selle kohta ametlikku infot mehed, kes seda ise kunagi kogenud ei olnud. Tulemuseks oli palju tobedat ja lausa ohtlikku valeinformatsiooni. Cosmopolitan kogus kokku nimekirja eriti absurdsetest menstruatsioonimüütidest läbi aegade.
1. Menstruatsioon on ebanormaalne ilming, mis leiab aset ainult sellepärast, et naine pole rase.
Aastal 1875 väitis meessoost sünnitusarst A. F. A. King, et menstruatsioon on kõrvalekalle loomulikust seisundist, mis on naise puhul rasedus. Veritsuse vältimiseks tuleks naistel loodusseadusi järgida ja olla pidevalt lapseootel.
2. Menstruatsiooni ajal on naine viljakas.
19. sajandi alguses uskusid paljud teadlased, et menstruatsioon on loomadel „jooksuaja“ märgiks ja rasestumine on sel ajal kõige tõenäolisem. Tegelikkuses on muidugi vastupidi ja päevade ajal on rasestumise tõenäosus madal.
3. Seks menstruatsiooni ajal põhjustab lapse väärarengut.
Prantslased olid kaua veendunud, et päevade-aegse seksi tulemusel sündinud lapsed on koledad, haisvad, väetid, rammetud ja hinge vaakuvad.
4. Menstruatsiooni ajal pole naised võimelised tööd tegema.
Dr Horatio Storer, Ameerika günekoloogia isa ja suur abordi-vastane aktivist väitis, et naissoost arstid ei tohiks menstruatsiooni ajal töötada, sest see põhjustab patsientidele ohtu. 1868. aastal avaldas ta oma raamatus muret, et naissoost ämmaemandad võivad viia läbi ebaseaduslikke aborte ja veeretada süü oma menstruatsioonile.
5. Menstruatsioon põhjustab ikaldust ja muudab veini hapuks.
Vanarooma suurmees Plinius Vanem kirjutas, et menstruatsiooniga kokkupuutumine muudab värske veini hapuks, vili hävib, poogitud taimed surevad, seemned kuivavad ära, puuviljad kukuvad maha, teras ja elevandiluu kaotavad oma läike, mesilased surevad tarude kaupa, isegi pronks ja raud hakkavad kohe roostetama ja õhus levib kohutav lõhn, mis ajab koerad hulluks ja muudab nende hammustuse ravimatult mürgiseks. Kõlavad nagu tõelised supervõimed.
6. Menstruatsiooni ajal ei tohiks koolis ega tööl käia.
1873. aasta bestselleris kuulutas ameeriklane Edward Clarke, et naisekeha ei toimi menstruatsiooni ajal korralikult. Ta pakkus lahenduseks välja, et naistele määratakse menstruatsiooni ajaks kohustuslik nädalane puhkus. See kajastas tollal levinud vastumeelsust lasta naistel koos meestega tööl ja koolis käia.
7. Liiga suur töökoormus menstruatsiooni ajal ajab hulluks.
Dr George Austin läks oma 1883. aasta raamatus Clarke’ist sammukese kaugemale ja väitis, et kui naine menstruatsiooni ajal liiga palju töötab, tekib tal eriline hullumeelsus, erotomaania.
8. Menstruatsiooni ajal ajavad naised mehed hulluks.
Dr Willian Capp läks Clarke’ist ja Austinist veelgi kaugemale. Tema teooria kohaselt ei mõju menstruatsioon halvasti ainult naistele, vaid kahjustab ka ümbritsevaid inimesi, eriti mehi. Capp leidis, et naiste kord kuus klassiruumist eemaldumine häirib meeste tähelepanu, sest nad hakkavad selle tõttu seksist mõtlema. Kõlab rohkem nagu meeste probleem…
9. Menstruatsiooniveri ravib leeprat.
See teooria pärineb naiselt, õena töötavalt Hildegard von Bingenilt. Ühes meditsiinitekstis kinnitas ta, et menstruatsiooniveri ravib leeprat, mis pole muidugi tõsi.
10. Menstruatsiooni ajal ei või veini juua.
Aastal 1919 (vähem kui 100 aastat tagasi!) väitis üks teadlane, et menstruatsiooniveri sisaldab „menotoksiini“ – mürki, mis muudab veini äädikaks.
