Külma aja vaimukosutus: vanniskäik on enamat kui lihtsalt ligunemine!

Ega vanad roomlased põhjuseta üle kogu oma impeeriumi uhkeid kümblusmajade komplekse rajanud – lisaks nautleva lõõgastumisvõimaluse pakkumisele olid need ka esimesed kogu keha hõlmava holistilise teraapia keskused. Jaanuarikuu ajakiri Sensa on lausa 6-leheküljelise loo pühendanud sellele tervistavale rituaalile.

Juba iidsetest aegadest on teada, et soojas, mineraalidest, ravimtaimedest ja tervendavatest komponentidest tulvil vees ligunemine on inimese tervisele hea. Kõige kuulsam iidne ajaloost tuntud vannirituaal on ilmselt Kleopatra komme võtta piimavanne. Legendides kinnitatakse, et Egiptuse valitsejanna ühe vanniskäigu jaoks oli vaja 700 eeslimära piima ning vann kuulus daami igapäevarutiinidesse, hoides tema naha pehme ja kaunina.

Tuhanded aastad hiljem on ka tänapäeva teadus jõudnud vanade aegade teadmistega ühele nõule: naha niisutamine ja leotamine avaldab otsest mõju meie heaolule. See tähendab omakorda, et vanniskäik on ilu ja tervise jaoks vägagi oluline.

Briti Wolver Hamptoni ülikooli psühholoog Neil Morris soovitab meil üha sagedamini selleks siiski spetsiaalselt aega võtta. Tema uurimusest ilmnes, et pärast 40 päeva kestnud igapäevast regulaarset vanniskäiku paranes kõigi 80 katsealuse psüühiline üldseisund märkimisväärselt: nad olid vähem hõivatud pessimistlike tulevikumõtete heietamisega ning nende elunautimist võimendavad emotsioonid olid kõrgendatud, mis tähendab sisemiste naudingute kogemist. Morris selgitab seda asjaoluga, et vanniskäik aitab inimestel mõneks hetkeks aja maha võtta, lõõgastuda ning oma enese sisemaailmal reflekteerida.

Vanniskäimine on ideaalne kombinatsioon omaetteolemisest, mittemidagitegemisest,rahust ja nautlemisest, mida dušš pakkuda ei suuda. Dušš aitab end värskendada ja taastada vähenenud energiavarusid, samas kui vann toob meid omaenese mõtete juurde, kosutades samal ajal nahka kasulike toitainetega.

Ükskõik, kas me valime mineraal-, aroomi- või ürdivanni – need kõik on olnud läbi aegade ühed parimad võimalused keha külmade ilmade ajal turgutada ning argipäevamuredest hetkeks välja astuda.

Õige temperatuur

Vannivesi peaks olema kehatemperatuuriga kas sama või sellele võimalikult lähedane 37–38 °C, maksimaalselt 42 °C.

Soe vann on ideaalne vereringe ergutamiseks, mürkainete väljutamiseks ning lõdvestumiseks ja närvisüsteemi rahustamiseks. Veeteraapia rajaja Sebastian Kneipp väidab, et soe vann aitab leevendada ka unehäireid, selgroo ja liigeste artroosi ning tänu higistamise soodustamisele peletab tõhusalt grippi ja külmavärinaid.

Kui sul on madal vererõhk, ole sooja vanniga ettevaatlik, sest tegelikult mõjub soe vann vererõhku alandavalt; samuti tuleks olla ettevaatlik südamehaiguste korral, kuna soe vann võib põhjustada ka südamerabandusi.

Aroomiteraapiline vann

Kõige lihtsam viis aroomteraapiat teha on lisada vannivette naturaalseid eeterlikke õlisid. Vee ja eeterlike õlide rahustav ühistoime on teada-tuntud, kuid aroomteraapiline vann ei pruugi olla vaid lõdvestav. Selle võib muuta taevalikuks kosutuseks ja hoolduseks nahale ning see võib leevendada ka mõningaid tervisehädasid. Lisaks imenduvad eeterlikud õlid nahka, seda toites, samal ajal kui taimearoomide sissehingamine ergutab aju ning aitab tõsta tuju.

Selleks, et aroomiõlidest kõige rohkem kasu saada, ei tohiks neid otse vanni tilgutada, sest nii aurustub õli kas vanni veega täitmisel või jäävad õlitilgad veepinnale hulpima ning kipuvad seal laiguti nahale kleepuma. Aroomiterapeut Katica Wolf hoiatab, et sel kujul nahale kleepunud lahjendamata aroomiõli võib põhjustada nahaärritust. Selle vältimiseks soovitab ta lahustada eeterlik õli esmalt emulgaatorisse – see on aine, mis seguneb nii vee kui ka õliga. „Parim naturaalne emulgaator on letsitiin,“ ütleb ta, „suurtes kogustes esineb seda sojajakaerakoores. Kahele detsiliitrile koorele võiks lisada kuni 20 tilka eeterlikke õlisid ning piirduda tuleks kõige rohkem kolme eri õliga.

Seejärel tuleb kõik komponendid hoolikalt omavahel läbi segada ja lisada segu vannivette siis, kui vesi on umbes 36 või 37 kraadi.“Kui igatsed lõõgastavat vanni, siis soovitab aroomiterapeut kooresegule lisada lavendliõli ning paar tilgakest mõruapelsini või mandariini eeterlikku õli. Tsitruselistearoom tõstab tuju ning peletab minema muremõtted. Sama mõju on ka bergamoti-, geraaniumi- ja sidrunheinaõlil, seega sobivad ka need hästi pingelise tööpäeva järel vanniveele lisamiseks.

Keha soojendamiseks pärast õues külma käes viibimist soovitab Wolf ingveri, basiiliku või valge nulu ja rosmariini või loorberilehe eeterlikkeõlisid, mis aitavad kehal taastuda ja valutavatel lihastel lõdvestuda.

Varustust leiab ka koduselt köögiriiulilt: söögisooda, roheline tee, mesi, kaerahelbed, ingver, sidrun ja piim. Vannis ravimtaimi, teed või muid aineid kasutades pane need eelnevalt puuvillasesse kotikesse ja leota seda vannis – nii aitad ära hoida torustiku ummistumise.

Soojas vannis kaotab keha rohke higistamise tõttu kõvasti vedelikku. Seega, liigse vedelikukao vältimiseks joo pärast lõõgastavat vannisligunemist küllaldaselt vett, et keha niiskustase taastuks - see ergutab ka keha ainevahetust, pikendab lõõgastunud enesetunnet ja aitab vältida peavalu.

Pikemalt saad artiklit lugeda jaanuarikuu ajakirjast Sensa, kus juttu nii magneesiumi- kui näovannidestt!