Kui trenn ja toitumine ei aita: 8 seisundit, mis võivad selgitada ootamatut kaalutõusu

Toitumine ja trenni tegemine ei ole ainsad asjaolud, mis meie kehakaalu mõjutavad. Sa tead, et võid kaalus juurde võtta, kui jätad trenni vahele või valid lõunapausi snäkiks kommid. Kui sa aga pole midagi oma toitumisharjumustes ja treeningrutiinis muutnud, kuid kaal näitab sellegipoolest suuremat numbrit, võib see olla märk millestki hoopis muust.

Loomulikult ei ole kaalutõus ilmtingimata probleem. Samas võib see viidata tõsisele terviseprobleemile, mis tähelepanu nõuab. Tegemist võib olla hormonaalse seisundiga, meeleoluhäirega või mõne muu probleemiga, mis sulle teadmata võib sinu füsioloogiat mõjutada. Ainus viis olla sajaprotsendiliselt kindel, mis kaalutõusu põhjustab, on konsulteerida arstiga. Samal ajal aga loe edasi ja saa teada, mis võimalikeks põhjusteks olla võib.

Kilpnäärme alatalitlus ehk hüpotüreoidism

Lisaks sellele, et sinu lemmikteksad lähevad üha raskemalt jalga, kas oled märganud ka teistsuguseid kehalisi muutuseid nagu kurnatus, kuiv nahk ja õhemad juuksed? Kõik need märgid võivad viidata hüpotüreoidismile ehk seisundile, mil sinu kaelal asuv liblikakujuline kilpnääre ei tooda piisavalt kilpnäärme hormooni. Sinu kilpäärme puhul on tegemist üsna olulise näärmega, mis kontrollib mitmeid keha funktsioone. Seega kui see ei tööta korralikult, hakkavad sümptomid end ilmutama üle kogu sinu organismi.

Üks suurimaid funktsioone, mida kilpnääre kontrollib, on sinu ainevahetus. „Kujutle, et sinu keha on auto. Sul on mootor ja kilpnäärme hormoon hoiab seda töös,“ selgitab doktor Michael Nusbaum. „Kui sinu keha ei tooda piisavalt kilpnäärme hormooni, vähenevad ka sinu jõuvarud ning sa ei kuluta üldiselt piisavalt palju energiat.“ Kui sinu puhkeseisundi ainevahetus aeglustub, siis väheneb ka kalorite arv, mida päeva jooksul kulutad.

Ühel kaheksast naisest tekib elu jooksul kilpnäärmega probleeme, väidavad uuringud. Dr Nusbaum soovitab lisaks tähele panna ka selliseid seisundeid nagu lihaste nõrkus, pidev külmatunne, puhitus ja kõhukinnisus. Kui arst diagnoosib sul hüpotüreoidismi, siis suure tõenäosusega kirjutatakse sulle välja suukaudne asendus kilpnäärme hormoonile, mis sümptomeid, sealhulgas kaalutõusu juba nädalate jooksul leevendab.

Polütsüstiliste munasarjade sündroom (PCOS)

PCOS on järgmine seisund, mida häiritud hormoonid põhjustavad. See endokriinne häire on kirjeldatud kui ebatasakaal suguhormoonide östrogeen ja testosteroon vahel (ka naised toodavad testosterooni, aga tunduvalt väiksemas koguses kui mehed). See häirumine põhjustab ebaregulaarset menstruatsiooni, aknet ja isegi karvakasvu näopiirkonnas.

See häire, mis tekib ühel kümnest fertiilses eas naistest, häirib ka seda, kuidas keha insuliini kasutab. See hormoon on Dr Nusbaumi sõnul seotud süsivesikute muutmisega energiaks. Jah, sa arvasid ära, see tähendab kaalutõusu. Kui sinu kehas tekib insuliiniresistentsus, siis ütleb arst, et suhkrud ja süsivesikud, mida tarbid, hoiustatakse kehas rasvana, selle asemel, et kulutada seda kütusena.

Kuigi sellele sündroomile puudub otsene ravi, siis seda on võimalik kontrolli alla saada nii muudatustega elustiilis kui ravimitega. Arst saab aidata leida just sulle sobivaima meetodi.

Meeleoluhäired nagu depressioon ja ärevus

Meist igaüks haarab vahel mõtlematult snäkkide järele, et aidata leevendada kurbust ja ärevustunnet. Sellised meeleoluhäired võivad aga muuta ülesöömise regulaarseks toimetuleku mehhanismiks. Dr Nusbaum toob näite, et kui sa sööd paki krõpse, siis pärast kolmandat, neljandat ja viiendat peotäit ja isegi ei tunne enam krõpsude maitset – sinu maitsemeeled on täielikult nendega kaetud, aga sa sööd ikka edasi ja mõtled: „Miks ma ikka veel söön?“

Depressioon ja ärevus võivad mõlemad tekitada väsimust, kergesti ärrituvust ja raskendada keskendumist. Kõik kolm võivad muuta füüsilise aktiivsuse raskemaks või veel hullemal juhul panna sind trenni hoopiski vahele jätma. Üsna varsti istuvad sinu puusadel mitu lisakilo.

Mõtle, kuidas oled end viimase mõne nädala jooksul tundnud? Kui sinu peas ringlevad pidevalt negatiivsed mõtted, sa võid igal hetkel nutma puhkeda ja sind ei huvita enam tavapäraselt meelepärased tegevused või sul on raskusi uinumisega, siis palu perearstil saata end vaimse tervise spetsialisti juurde. Terapeut võib aidata välja selgitada, miks sa end niimoodi tunnet ja leida sobivaima ravimeetodi, mis omakorda aitab ka kilod kontrolli all hoida.

Perimenopaus ja menopaus

See, kuidas umbes viis menopausile eelnevat aastat sind täpsemalt mõjutab, sõltub osaliselt geenidest, märgib Dr Nusbaum. „Vahel naljatan oma klientidega, sest tihtipeale tulevad nad vastuvõtule, öeldes šokeeritult, et on hakanud välja nägema nagu nende vanemad.“ See on aga tõsi, sest üks viis, kuidas teada saada kehalistest muutustest, mis sind enne menopausi ja selle ajal ees ootab, on küsida oma emalt, missuguseid muutuseid tema märkas. Kuigi sinu kogemus võib tema omast erineda, siis on üsna suur võimalus, et see on sarnane. Seega, kui tema hakkas ühel hetkel kaalus juurde võtma, võib see olla ka selgituseks, miks sulle lisakilod tekkinud on.

Taaskord võime selles kaalutõusus süüdistada hormoone. „Kuna kehas olevate hormoonide tase väheneb ülikiirelt, viib see keha segadusse,“ ütleb Dr Nusbaum. Aidata võivad muudatused elustiilis, seega räägi oma günekoloogiga.

Cushingi sündroom

Doktor Diondra Atoyebi sõnul on kortisool tuntud ka kui stressihormoon. Keha hakkab seda eritama reaktsioonina rõhuvale või ohtlikule olukorrale. Kui sinu keha toodab aga pika aja jooksul liiga palju kortisooli, siis võib sul välja kujuneda Cushingi sündroom. Üks ebameeldiv kõrvalmõju: rasv koguneb kõige rohkem kõhu- ja näopiirkondadesse.

Dr Atoyebi ütleb, et kui sa võtab pikaajalisi steroide, võib Cushingi sündroom suurema tõenäosusega tekkida. Seda seisundit võib esile kutsuda ka ajuripatsi kasvaja, mis suurendab adrenokortikotroopse hormooni tootmist ja vabanemist. Just see saadab neerupealistele signaali hakata tootma rohkem kortisooli.

Kaalutõus on üks Cushingi sündroomi peamisi tunnusmärke. Teiste sümptomite hulka kuuluvad venitusarmid, akne ja habras nahk. Olenevalt põhjustajast, saab sündroomi ravida mitmel viisil. Siinkohal saab nõu anda arst.

Munasarja- või emakavähk

Eelmisel kuul jõudis meediasse lugu 53-aastasest Singapuri naisest, kelle emakast eemaldati peaagu 30 kilogrammi kaaluv kasvaja. Naine läks haiglasse, kuna tal olid hingamisraskused. Niivõrd suureks kasvamiseks pidi kasvaja naise sees arenema aastaid. Loomulikult on siinkohal tegemist vägagi äärmusliku juhtumiga. Samas näitab see, et ravimata kasvajad võivad märkamatult tekitada suure kaalutõusu, kuna väliselt tunduvad kui lihtsalt üleliigne rasv. Singapuri naise kasvaja oli healoomuline, aga kõigil nii hästi ei pruugi minna.

Lisaks kaalutõusule kuuluvad sellist tüüpi kasvajate sümptomite hulka alaseljavalu, tupe veritsus, valulik vahekord ja kõhukinnisus. Dr Nusbaum aga toonitab, et sellised sümptomid võivad viidata mitmetele seisunditele. Seetõttu peaksid alati arstiga konsulteerima, et leida kindel probleemi tuum.

Ravimid

Enne uute käsimüügi- või retseptiravimitega alustamist uuri arstilt, kas võimalik lisakilod võivad nende kõrvalmõjudeks olla. Dr Nusbaum ütleb, et meeleoluhäirete raviks kasutatavad ravimid, eriti need, mis on loodud depressiooni või bipolaarse häire raviks, on tuntud kui lisakilode tekitajad. „Need mõjuvad otseselt ajule ja kuigi vähendavad sinu depressiooni, siis suurendavad tahtmatult sinu soovi süüa.“

Doktor Susan Besser lisab, et ka kõrge vererõhu raviks kasutatavad ravimid võivad lisakilosid tekitada. Järgmine süüdlane on insuliin – tüütu kõrvalmõju nende inimeste jaoks, kes maadlevad diabeediga. Tervisliku kehakaalu säilitamine on diabeediga toimetuleku puhul aga ülimalt oluline. Aktiivne elustiil ja kindel toitumiskava võivad aidata insuliini võtta ilma lisakilosid kartmata.

Unetus

Kui kiirustad hommikul tööle vaid pärast neljatunnist und, siis tõenäoliselt haarad päeva jooksul energia saamiseks korduvalt snäkkide poole. Miks suurendab väsimus isu? Dr Besser ütleb, et unepuudus mõjutab otseselt näljatunnet reguleerivaid hormoone. Greliini ehk selle hormooni tase, mis ütleb sinu kehale, millal on aeg süüa, tase suureneb pärast rahutut ööd. Samal ajal võib hoogsalt langeda leptiini tase – see hormoon saadab ajule signaali täiskõhutundest. Pane need kaks kokku ja pole ime, et puusadele jõuavad lisakilod.

Unepuudus võib mõjutada ka otsustusvõimet. Ütleme, et sul on valikus süüa kas banaani või šokolaadi. Kui sa oled väsinud, muutud impulsiivsemaks ja see impulsiivsus paneb sind kiirelt šokolaadi järele haarama. Sel aastal avaldatud värskes uuringus leiti, et korralik uni aitab päeva jooksul tarbida kuni 10 grammi vähem suhkrut. See on üks parimaid varakult magamamineku põhjuseid, mida me kunagi kuulnud oleme.

Allikas: Health.com