Hea seedimise ja saleda vöökoha nimel! Kuus toitu, mida spetsialist sulle soovitab
Viimastel aastatel on olnud juttu hapendatud toitudest ja probiootikumidest, mida need sisaldavad. Hapendatud toitudes on muutunud suhkrud ja süsivesikud hoopis baktereid ergutavateks. Hapendatud töötlemata toidu, nagu näiteks hapukapsa ja keefiri, söömine kuulub juba meie esivanemate toitumisharjumuste hulka. Hapendatud toidud tugevdavad immuunsüsteemi, seedimist, kaitsevad haiguste vastu ja mõjutavad meie vaimset tervist.
Samas on see, kuidas hapendatud toit meile hästi mõjub, ainult pool juttu. Parem on mõista, kuidas see kõik töötab.
Miks eelistada hapendatud toitu?
Hapendatud toitudel on võime parandada meie seedesüsteemi mikrofloorat. Kui töödeldud toidud rikuvad seda, siis hapendatud toit on justkui parandaja, kes tuleb ja teeb asjad korda. Peamine asi, mida inimesed tänapäeval valesti teevad, on töödeldud toiduga liialdamine.
Kuna hapendatud toidus on elavad bakterid, siis arvatakse, et just seetõttu mõjuvadki need meie seedesüsteemile nii hästi. Spetsialisti sõnul "ei istu" hapendatud toit kõhus niisama, vaid hakkab nii-öelda tööd tegema, et tasakaalustada meie kõhus olevate bakterite ja happe kogust, vabastades ensüüme. Need ensüümid soodustavad seedimist ja muudavad mürkide väljutamise kehast lihtsamaks ning ühtlasi soodustavad ka toitainete lõhustumist ja imendumist.
Probiootikumid aitavad ära hoida ka haiguseid, vähendavad turseid ja põletikke. Samuti mõjutavad need ka hormoone, mida meie ajud vabastavad ja mis mõjutavad meie tujusid.
Mida süüa?
Ideaalne hommikusöök võiks endast kujutada keefiriparfeed mustikate, kaera ja kookoshelvestega. Sinna juurde võiksid juua klaasitäie vett ja hiljem klaasitäie teeseenejooki. Lõunaks võiksid süüa kimchi-raameni suppi ja juua sinna kõrvale klaasitäie vett. Pärastlõunaseks snäkiks naudi aga rohelist smuutit, kuhu on lisatud kääritatud valgupulbrit. Õhtusöögiks naudi praetud juurvilju väikse klaasi punase veiniga, kuhu juurde jood ka klaasitäie vett. Magustoiduks võid teha Kreeka jogurti ja marjadega magustoidu ning juua sinna juurde tassitäie ingveriteed.
1. Jogurt ja keefir
Keefir on pastöriseeritud piimast piimhappe- ja alkoholkäärimisega saadud hapupiimajook. See on kaltsiumi- ja magneesiumirikas ning sisaldab kehale vajalikke ensüüme ja probiootikume. Keefiri regulaarne joomine ravib mitmed kõhuhädad.
2. Teeseenejook
Selles sisaldub rohkelt kasulikke baktereid, B-vitamiini, ensüüme ja probiootikume. Teeseenejook pole kasulik ainult seedimisele, vaid annab energiat ja puhastab keha mürkainetest. Ühtlasi tugevdab teeseenejook immuunsüsteemi. Joo iga päev klaasitäis teeseenejooki ja mõtle, kas tunned häid muutuseid?
3. Kimchi
Tegemist on korealaste salatiga, mis sisaldab küüslauku, suhkrut, Hiina kapsast, talisibulat, meresoola, paprika- ja tšillipulbrit, kimchi kastet, ingverijuurt ja valget redist või porgandit. Spetsialisti arvates on tegemist kõhule kasuliku ja vähivastase toiduga. Lisaks saab hapendatud juurvilju süües neist hästi toitained kätte.
4. Probiootikumid
Fermenteeritud proteiinipulbrid ja batoonid on fermenteeritud toodete turul küllaltki uus nähtus. Samas on nendel taimsetel toidulisanditel oma võlu, sest neist saavad kätte probiootikumid ja proteiini ka need, kellel on laktoositalumatus või on mõnel muul moel toidu suhtes tundlikud. Fermenteerimise protsessi läbides on proteiinipulber ja -batoon keha jaoks kergemini seeditavam, mistõttu peab keha tegema toitainete ammutamiseks vähem tööd. Kui ostad taoliseid tooteid, jälgi, et neis oleks vähe suhkrut, gluteeni ja täiteaineid.
5. Tempeh
Tegemist on fermenteeritud sojatootega, mida võib lisada paljude roogade juurde. Näiteks võid lisada seda praetud juurviljade hulka. Sojatooteid on mõistlik süüa aga mõõdukas koguses.
6. Vein
Kindlasti pole hea idee iga õhtu kulistada alla terve pudel veini. Natuke alkoholi mõjub kehale aga hästi, sest käärimisprotsessi läbi tekivad nii-öelda lisatoitained. Niisiis klaasike veini õhtusöögi juurde annab kehale pisikese koguse vajalikke B-vitamiine.
Allikas: byrdie.co.uk
