Anoreksia kui vangla ehk noor naine räägib oma loo: kui suutsin mitu päeva järjest toidust täielikult loobuda, olin enda üle uhke
Praegu on raske öelda, millest see kõik võis alguse saada. Võib-olla lapseea paksusest, võib-olla puberteediga kaasnenud haavatavusest ja madalast enesehinnangust – tundest, et ma pole piisavalt hea, ilus, andekas. Ma ei oska öelda, ilmselt oli see kõigi nende asjade kombinatsioon.
Igal juhul olin ma umbes 13aastane, kui ennast esimest korda meelega oksendama ajasin. See oli nagu mingi seletamatu afektiseisund või ma isegi ei tea, mis. Ma olin pärast suhteliselt ehmunud ja endas pettunud. Just nende pärastiste tunnete tõttu tekkis umbes pooleaastane paus, ent seejärel hakkasid need kompleksid järsult süvenema. Oksendamise asemel kippusin näljapäevi pidama ja õhtusööke vahele jätma, kaotasin menüüst täielikult hommikusöögi. Lisandusid ka kõhulahtistid.