Loe ja keskendu: 5 kõige olulisemat terviseteemat just kevadel

Eesti vanasõna väidab, et tarkus on hinge tervis. On loomulik, et inimesed soovivad oma kehast ja tervisest rohkem teada saada, olgu tegemist siis tervisega üldiselt, kuulmise, unekvaliteedi, allergiate või hammastega seotud küsimusega.

Pere- või töötervishoiuarsti teostatavad üldised profülaktilised tervisekontrollid ei võimalda kogu keha uurimist. Sageli vajatakse täiendavateks uuringuteks ja mõne haiguse välistamiseks eriarstide konsultatsioone, mis paraku eeldab tihtipeale pikka järjekorda. See on aga lisamure oma tervise pärast.

Kotka Tervisemaja terviseaudit on kompleksteenus, mille eesmärk on ülevaatliku ja kiire hinnangu andmine inimese tervise kohta. Terviseauditi indikaatoriteks on lihtsus, mugavus ja professionaalsus. Ehk inimene saab arsti kommentaaridega tulemused talle arusaadavas keeles, ühekordne tulemine tervisemajja aitab oma väärtuslikku aega kokku hoida ja tehtud uuringute tagasiside saab nädala jooksul. „Oleme neid omadusi oma auditeerimistegevuses seni edukalt järginud,“ ütleb Rosenthali Perearstikeskuse perearst Anton Tärn.

Varasem diagnostika ennetab haiguse tõsisemaid kulge

Läbiviidud auditite statistika näitab, et teenus sobib eelkõige just alla 50-aastastele inimestele, kellel on soov oma heas terviseseisundis veenduda. „Kahju on, et paljud haigused ei anna algstaadiumis väga sümptomeid ja need tuvastatakse enamasti vereanalüüsides või teiste uuringute käigus juhuslikult leitud kõrvalekallete kaudu. Varasem diagnostika võimaldab tulevikus haiguse tõsisemaid kulge ennetada ja võimalusel neid vältida, ka tagada endale parem elukvaliteet aastateks ette,“ selgitab perearst Tärn. Terviseaudit sobiks ka välismaalastele ja kindlustamata inimestele, kes soovivad oma tervist kontrollida.

Paketti kuuluvad antropomeetrilised mõõtmised ja vererõhu mõõtmine, vere- ja uriinianalüüs, elektrokardiograafia (EKG), hingamistestid, kõhu- ja vaagnaultraheliuuring, rindkere röntgenuuring, dermatoskoopia ehk naha kontroll, kõrvade ja silmade uuringud, soovi korral võib ka lisauuringuid tellida.

Analüüside ja uuringute tulemused arstide koostatud kokkuvõtte ja soovitustega saab inimene paberkandjal või elektroonilisel teel. Tulemused lähevad ka tervise infosüsteemi ja on teistele arstidele nähtavad. „Soovi korral võime ka arsti konsultatsiooni pakkuda – sellel juhul oleme kindlad, et pärast auditi läbiviimist ei jää auditeeritaval vastamata küsimusi või arusaamatusi,“ sõnab doktor Tärn.

Kaperavi ütleb hüvasti tüütutele breketitele

Kaperavi on innovaatiline uuendus, mis muudab elu lihtsamaks nii norskavatel patsientidel kui ka breketeid vajavatel inimestel. Kape ehk elainer on ortodontiline vahend, mis aitab parandada patsiendi hammaste asendit ja hambumust. Tegemist on läbipaistvate ja peaaegu nähtamatute vahenditega, mis võimaldavad hambakaare korrigeerimist sama tõhusalt kui metallist breketid.

Erinevalt staatiliselt hammaste külge kinnitatud ja silmaga hästi nähtavatest breketitest on kaped läbipaistvad ning hõlpsasti eemaldatavad. Mujal maailmas on kaped juba levinud ortodontialahendused, Eestis on need veel suhteliselt uued. „Kaperavi ajal on võimalik palju mugavamalt hammaste hügieeni eest hoolitseda, kape ei paista teistele nii silma ning selle kasutamine on patsiendile mugav,“ ütleb Sakala Hambaravi ortodont dr Jelena Savvova.

Võimalus kapesid söömise ajaks eemaldada ei sea raviperioodil piiranguid söömisele, nagu breketid seda teevad. „See aga nõuab patsiendilt äärmist vastutustundlikkust, sest kaperavi on efektiivne ja edukas vaid juhul, kui inimene hoiab neid suus vähemalt 23 tundi ööpäevas,“ rõhutab dr Savvova ja lisab, et just vastutustunde vajaduse pärast sobib kape eelkõige täiskasvanutele, kes mõistavad selle suus hoidmise vajadust.

Kaped sobivad ka norskamise raviks

Kaped muudavad ka apnoepatsientide elu oluliselt lihtsamaks. Teadusuuringud on tõestanud, et norskamiskape on sageli sama efektiivne uneapnoe ravimeetod kui CPAP raviseade. „Norskamiskape on ööseks hammaste peale asetatav seade, mis hoiab ära või vähendab uneapnoed, norskamist ning öist hammaste kokkusurumist ja krigistamist,“ selgitab Sakala Unekeskuse unearst dr Heisl Vaher.

Kuna norskamiskape on mõõtmetelt suhteliselt väike ja selle hooldus lihtne, võtavad patsiendid selle ravimeetodi lihtsamalt omaks ning jäävad seda tõenäolisemalt pikka aega kasutama. Norskamiskape on valmistatud patsiendi hammaste väga täpse jäljendi järgi ning seadme eeldatavaks eluiga on kolm kuni viis aastat.

Dr Heisl Vaher lisab: „Uuringud näitavad, et kaperaviga saavutatakse hea kontroll järgmiste uneapnoega kaasnevate nähtude puhul: liigne päevane unisus, kõrgenenud vererõhk ja neuropsühholoogilised uneapnoest põhjustatud häired, nagu mälu, keskendumisvõime, ärrituvuse ja agressiivsuse kontroll.“

Laste allergiatel võib olla mitmeid põhjusi

Tõenäoliselt pole palju neid, kellel endal või kelle mõnel lähedasel poleks mõnd allergiat. „Toidu-, loomade-, olme- või õietolmuallergiad on kõige sagedasemad ja võivad kimbutama hakata juba lapseeas. Pärast esimesest eluaastat hakkavad sagenema hingamisteede allergiad ja mängu võib tulla ka astma,“ selgitab dr Niine Nahakliiniku pediaater ja allergoloog-pulmonoloog dr Urve Putnik.

Paraku on aga nii, et kui imikut mingi allergia juba kimbutab, lisandub suure tõenäosusega vanemaks saades ka muid allergiaid. „Seda nimetatakse allergiamarsiks – allergiline reaktsioon vahetab oma šokkorganit ehk näiteks imikueas olnud toiduallergia võib asenduda muu allergiaga – allergilise nohu või astmaga,“ selgitab dr Putnik põhjust, miks mõned inimesed justkui kõnnivad ühest allergiast teise.

Allergiate tekkepõhjusi võib olla palju

Täpset ja ühest vastust küsimusele, miks ühtedel on allergiad ja teistel pole, allergoloogid veel anda ei saa. Mõjutegureid on palju: toit, elukeskkond, linnastumine ja asfaldid, liigne hügieen ja vabas looduses viibimise vähenemine. „Umbes kolmandikul elanikkonnast on allergiateks geneetiline eelsoodumus, aga ainult sellega allergiaid seostada ei saa,“ ütleb dr Putnik.

Meie elukeskkond on viimaste aastakümnete jooksul muutunud oluliselt kiiremini, kui inimorganism on jõudnud kohaneda. See aga tähendab, et väliskeskkonna mõjul toimuvad ka organismis muutused, mis väljenduvadki üha sagedamini allergiatena. Allergoloogide hulgas on kasutusel ka „asfaldi indeks“, mis näitab selgelt – mida rohkem on asfalti, seda enam allergiaid.

Kuigi on allergiaid, mis elu jooksul ka kaovad, näiteks imikueas olnud lehmapiimaallergia taandub enamikul lastel kolmandaks eluaastaks. Suures pildis allergiad aga ei kao, kuid positiivne allergiatesti tulemus ei pea inimese igapäevaelu tingimata ka segama. „Meil on rohkelt patsiente, kellel on allergeenidele spetsiifilised antikehad olemas, aga allergia pole välja löönud,“ selgitab arst ja lisab, et kas ja millal võib tõepärane allergia välja lüüa, ei oska nad ette ennustada. Seda infot on hea vanematel teada laste puhul, kui näiteks suvisel ajal kimbutavad aeg-ajalt nohud või köhahood. Siis võiks mõelda kaebuste põhjuseks allergiat. „Nii võime ära hoida tarbetute antibiootikumide kasutamise,“ ütleb ta.

Esimesena peaks allergia või selle kahtluse tekkimisel pöörduma perearsti poole. Perearstid konsulteerivad sageli ka dr Niine Nahakliiniku ja dr Putnikuga.

Kuulmislangust esineb 20 protsendil elanikel

Kuulmine on üks meie olulisemaid meeli, sest just kuulmise abil õpime rääkima ja suhtlema teiste inimestega. Arenenud riikides hinnatakse, et kuulmislangust esineb 15–20 protsendil elanikkonnast.

Ajapikku tekkinud kerge või keskmise kuulmislanguse korral ei tunneta inimene esiotsa probleemi, sest valjusid helisid kuuleb ta endiselt. Kuulmishäirega seotud probleemid tekivad siis, kui kõnest arusaamine järjest keerukamaks muutub – vaja on juttu korrata lasta, kuid ühel hetkel muutub see piinlikuks ning inimene hakkab vältima seltskonda, et mitte sattuda naeruväärsetesse olukordadesse.

„Vestlusest osa võtta ju ei saa, sest niikuinii ei saa kõigest aru ja kaasa rääkida pole võimalik. See tekitab enesesse kapseldumist ja depressiooni. Kahanevad ka muud võimed ning oskused,“ ütleb dr Liina Luht ja lisab, et teadlased on toonud välja ka seose kuulmislanguse ning varase dementsuse tekke vahel.

Kuuldeaparaate ei tasu vanadusega seostada

Kuuldeaparaatide õigeaegset kasutuselevõttu on paljuski piiranud stigma – on ju teada tõsiasi, et kuulmisteravus langeb seoses vanadusega. „Paljudel patsientidel on olnud arvamus, et kui nad kasutavad kuuldeaparaati, on see selge märk vanadusest,“ teab dr Liina Luht. „Ning kui kuuldeaparaadid on veel suhteliselt suured ja ebaatraktiivse välimusega, siis kes neid kanda tahaks?“

Veel kümmekond aastat tagasi eelistas umbes 80% inimestest kõrvasiseseid kuuldeaparaate, nüüdseks on need aga loovutanud oma koha väikestele kõrvatagustele aparaatidele, kus kõlar paikneb kuulmekäigus. Dr Luht rõhutab, et kõige olulisemad on just tehnoloogilised võimalused, millega kuulmisfunktsiooni on võimalik parandada ja seda ka erinevates keerulistes akustilistes situatsioonides (kaja, taustamüra, tuule kohin mikrofonis, kõne selja tagant või külje pealt, oma hääle võõras kõla).

Täiesti uudse disainiga kuuldeaparaat

„Tõelise hüppe disainis võttis ette Saksa kuuldeaparaatide tootja Sivantos, kes tõi turule uudsed Signia (endine Siemens) brändi kuuldeaparaadid STYLETTO. Täiesti uudne disain, mugav patareivaba kasutus ja kompromissitu funktsionaalsus,“ tutvustab doktor kõige uuemat ja ilusamat lahendust kuulmisaparaatide maailmas.

„Meil on au ja uhkus teatada, et nüüdset on Styletto saadaval ka Audiomed Kuulmiskeskuses,“ sõnab Audiomed Kuulmiskeskuse nina-kurgu-kõrvaarst ja tegevjuht dr Liina Luht.

Kotka Tervisemaja, unekeskus, nahaarst, kuulmiskeskus

Tutvu ka teiste Tervisemaja asutustega!