Hädas unetusega: salakaval unetõbi halvendab elukvaliteeti ja mõjutab ka füüsilist tervist

Kas teadsite, et tervelt kolmandik inimese elust möödub magades? Küllap on kogenud igaüks, et ööuni ja elukvaliteet on omavahel otseses seoses – perioodidel, mil uinumisega on raskusi, ei suju töö, ei laabu suhted ega hiilga meeleolu. Muretsemiseks ei ole põhjust, kui unemure kestab lühikest aega. Ent milleni võivad viia järjestikused magamata ööd ja kuidas une kvaliteeti parandada?

Täiskasvanu vajab heaks päevaseks enesetundeks vähemalt 7–8 tundi öist und. Tõsi, une pikkus selle kvaliteeti ei väljenda. Uni on piisav, kui ärkamisega kaasneb reibas olek ning päev kulgeb värske ja väljapuhanud enesetundega. Peamised kaebused, mida unetud kurdavad, on uinumisraskused, sagedased öised ärkamised või mittekosutav uni. Tervelt 70 protsendil unehäirete all kannatajatest esineb probleeme päevase toimetulekuga. Lisaks elukvaliteedi halvenemisele mõjutab pikaaegne unetus ka füüsilist tervist. Unetutel võib esineda suurem risk haigestuda südamehaigustesse või diabeeti, samuti võib neil välja kujuneda depressioon või ärevushäire. Väsimuse tõttu on vaegmagajatel kaks korda suurem šanss sattuda autoõnnetusse.

Miks uni ei tule?