Suvi läheneb hooga! Kõik, mida pead teadma soovimatutest karvadest vabanemiseks
Alustame algusest – kas su keha on paljastusteks valmis? Me ei räägi siin nendest kahest voldist su kõhul, vaid hoopis soovimatutest karvadest. Hairlook ilusalongi kosmeetik-koolitaja Evelin Lillemägi peab oluliseks, et inimesed teaks erinevaid viise, kuidas nahk esteetiliselt karvavabaks saada – igal tehnikal on omad plussid ja miinused. “Kõikidest karvadest ja lõplikult on pea võimatu vabaneda. Loodus on juba nii seadnud, et see, mis on loodud kasvama, ka jääb kasvama. See õige tehnika, mis igale indiviidile täpsemalt sobib, selgub aja ja katsetamise käigus. Ühtset õiget vastust ei ole olemas, kuna inimeste soovid, ootused, võimalused ja valulävi on erinevad. Samuti võiksin liigitada inimesed kahte suuremasse gruppi: heledama ja õrnema karvakasvuga ning tumedama ja tugevama karvakasvuga inimesed, kuna nende murekohad erinevad vägagi.”
Sileda naha saab mitmel moel
Karvade kõige kiirem ja valutum eemaldamise viis on kosmeetiku sõnul raseerimine. “See on valutu, kiire, mugav, odav ja kohe pärast karvaeemaldust võib päikese kätte minna. Selle protseduuri kõige suuremad miinused on vähene aeg, mil karva ei näe ja ebemeeldiv tüüka-tunne karva kasvades. Tüütuks võib osutuda protseduuri tihedus (et oleks sile ja kaunis, peab seda tegema iga päev või üle päeva).”
Saadaval on ka arvukalt karvaeemaldusgeele ja -vahtusid, mis eemaldavad väljaulatuva karva keemiliselt. “Need on raseerimisega sarnased meetodid, kuid selle erinevusega, et nende puhul puudub sisselõikamisoht, aga suureneb nahaärrituse võimalikkus (geelid, vahud sisaldavad palju keemilisi aineid, mis võivad teatud nahatüüpe ärritada),” selgitab Evelin. “Siiski ei soovita seda protseduuri tundliku naha ja nahaprobleemidega inimestele.” Tavaliselt ei eemalda sellised tooted ka väga tugevaid karvu.
Eelmisest kahest meetodist efektiivsem on depileerimine, mille käigus eemaldatakse karv koos juurega. “Nahk püsib pehme ja sile kahe kuni kolme nädala vältel, uued karvad kasvavad tänu karva täielikule eemaldamisele (välja tõmbamine vigastab karvajuurt) peenemad, heledamad ja hõredamalt. Protseduuri tihedus on mugavalt kord kuus,” tutvustab kosmeetik. Miinustena loetleb ta valulikkust, suuremat riski karvade sissekasvamiseks ja seda, et samal päeval pole soovitatav päevitada, higistada ega teha veeprotseduure. Samuti peab depilatsiooni minnes ootama, et karvad kasvaks vähemalt 5 millimeetri pikkuseks.
Depilatsioon on levinud salongiprotseduur, kuid seda saab edukalt ka kodus teha. Kumba eelistada? “Vähemalt esimestel kordadel soovitan kindlasti külastada ilusalongi, kus asjatundjad teostavad protseduuri õigete vahenditega kiiresti ja efektiivselt. Sealt näeb, kuidas seda teha, mida vältida ja kuulda õigest järelhooldusest. Samuti on ilusalongis antud protseduuri jaoks õiged tingimused: vahendid, valgus, oskus ja kiirus. Kodus saab tavaliselt takistuseks oskuslikkuse puudumine ja ebamugavus.”
Ilusalongides pakutakse depilatsiooni laser- ja fotomeetoditel. “Need on kõige efektiivsemad, aga ka kalleimad valikud, mis sobivad keskmisele ja tugevamale karvale. Tihti on need ka valulikumad kui teised meetodid, kuid samas annavad püsiva tulemuse ja vajadus korduvkülastusteks puudub.”
Kosmeetik soovitabki lähtuda protseduurist – raseerimist ja keemilist karvaeemalust saab teha vahetult enne randa minekut, kuid kõige parem oleks teha eelneval õhtul protseduurid ära. “Siis jõuavad ka kogemata tekkinud mikrohaavad kokku kasvada.” Kui aga depileerida, siis tuleks teha seda päev või paar enne, et karvanääpsu kasvukoht saaks piisava aja, et taastuda. “Kuldne reegel on, et päikest võib nahale näidata siis, kui punased haavatäpid on kadunud.”
Lugu ilmus 2017. aasta juunikuu Catwalkis.
