Terve, sale ja seksikas keha: targad põhjused, miks juua rohkem vett
Meie organism on väga keeruline keemiatehas, mis on oma esmaste toormaterjalide voo suhtes äärmiselt tundlik. Kuna vesi, mida me joome, on vajalik kõigi keharakkude funktsioneerimiseks ja mahu säilitamiseks, mõjutab meie igapäevane veetarbimine rakkude, seega kogu meie keha toimimise efektiivsust.
Aju ja närvirakud koosnevad 85% veest ning kõik signaalid liiguvad organismis närvirakkudes infot kandvate veeteede kaudu. Kui kehas on veepuudus, asub tegevusse meie keha loomulik kaitsemehhanism, mis jaotab vee organismis ettemääratud prioriteetide programmile lähtuvalt – tähtsamad elulised funktsioonid (aju, maks, vereloome) ei tohi jääda veeta. Nii hakatakse vett võtma vähemaks “vähem tähtsatest” kehaosadest.
Puhas vesi on parim ravim!
Me teame, et inimkeha koosneb 75% veest (aju lausa 85%) ja 25% tahkest ainest. Seni on kõik inimkeha käsitlevad teaduslikud uurimused aga lähtunud sellest, et vesi toimib ainult lahustina, ruumitäitjana ja tahke 25% transpordivahendina. Sellel ekslikul järeldusel põhineb kogu tänapäevane meditsiin. Kuni Inglismaa prestiižseimates kõrgkoolides klassikalist meditsiini õppinud ja isegi Nobeli preemia võitnud Sir Alexander Flemingu all töötanud dr F. Batmanghelidj pöördus tagasi oma sünnimaale Iraani ja pandi poliitilistel põhjustel seal kurikuulsasse Evini vanglasse. Arstina tundis ta seal kohustust kaasvange aidata, ent tal puudusid nende ravimiseks vahendid peale tavalise kraanivee.
Vangis olnud aja jooksul ravis dr Batmanghelidj 3000 kaasvangi terveks maohaavanditest, astmast ja depressioonist ainult puhast vett ja tavalist keedusoola kasutades. Et lõpetada vanglapraktikal tehtud teaduslik uurimustöö vee meditsiinilisest mõjust, keeldus doktor koguni ennetähtaegsest vabastamisest. Vabanedes asus tunnustatud teadlane elama USAsse, kus ilmus tema bestselleriks saanud “Vesi, mille järele su keha hüüab”, mis on nüüdseks ilmunud ka eesti keeles ning aidanud terveneda tuhandetel inimestel kogu maailmas. (raamatu pilt siia).
Isegi kehakaal on reguleeritav, teades vaid dr Batmanghelidj’i revolutsioonilist paradigmat: organismi kõiki funktsioone kontrollib ja määrab vee liikumine.
Valu on veepuuduse märk
Kui pole piisavalt vett, mis uhuks ära ainevahetuse toksilised jäägid rakkudevahelisest alast, tunnevad närvilõpmed muutust ja raporteerivad aju valukeskusesse, et teadvust veepuuduse eest hoiatada. Valu on lihtsalt kehakeemiast lähtuv tunne, mis osutab happe-aluse tasakaalu muutusele veetasakaalu valvavaid närve ümbritsevas piirkonnas.
Veepuudusest põhjustatud valude hulka kuuluvad reumatoidartriidi valud, stenokardiavalud (valud südames kõndides ja isegi rahuolekus), alaseljavalud, vahelduvad krambivalud (jalavalud kõndides), migreen ja pohmeluse peavalu, sapipõie valu ja sellega seotud kõhukinnisus. Kõiki neid valuhoiatusi aga surub meie nüüdisaegne meditsiin maha valu vaigistavate tablettidega selle asemel, et anda kehale valu likvideerimiseks lihtsaimat – organismis puuduolevat vett! Krooniline veepuudus on peaaegu kõigi praeguseks teada olevate tähtsamate haiguste peapõhjus.
Uute avastuste valguses peaks valusid ravima igapäevase veetarbimise korrigeerimisega, mis “kõrvaltoimena” annab ka kehakaalu paikamineku ilma ühegi dieedita.
Kuidas veepuudus paksuks teeb?
Aju, meie keha “kosmosekeskuse juhtpult”, kasutab elektrienergiat, mida toodab vee liikumine kehas. Veepuuduse korral alaneb energia tootmine ajus – veepuudus võrdub stressiga. Selle pikemat aega kestmisel tekib depressiivne seisund, mis võib viia kroonilise väsimuse sündroomini. Närvisüsteemi veepuuduse korral on energia ja töötahe drastiliselt vähenenud.
Meile näib, et meil on vähe energiat, seega mida me teeme – katsume süües organismi energiavarusid taastada. Mõistmata, et tegelikult on meil lihtsalt janu. Kui vesi mingisse piirkonda tuuakse, saavad rakud kätte selles lahustunud sisaldised, närvid saavad ajju impulsi – “kõike on piisavalt, kõik on hästi”. Kehas vabanevad õnne- ja heaoluhormoon serotoniin ning valuläve tõstvad endorfiinid.
Janu pole nälg
Ajul, kopsudel, maksal, neerudel ja näärmetel on vereringes eelis lihaste, luude ja naha ees. Kui vett on liiga vähe, jäävad mõned rakud neile normaalselt vajalikust veest ilma, samal ajal kui teised saavad ettemääratult normeeritud mahu, et säilitada oma funktsioonid. Kui sööme, on suurem osa vereringest suunatud seedekulglasse. Ainult seal, kus vereringe on parajasti hädavajalik, hoitakse veresooned täiesti avatuna, et toit saaks seeduda ja edasi liikuda. Kaudselt on see põhjus, miks me otsekohe pärast sööki oleme vähem aktiivsed.
Nii janu kui ka näljatunne võrsuvad keha madalast energiatasemest. Me ei tunne janu ära ja peame mõlemat signaali vajaduseks süüa. Me sööme toitu isegi siis, kui organism peaks saama vett. Kaalu kaotamiseks pead õppima eristama neid kaht tunnet ning hoidma organismi veetaset vajalikus normis, siis kaob ka pidev kõiki dieete saatev näljatunne. Kui me hakkame tunnistama, et vesi on seedeprotsessi kõige tähtsam osa, on suurem jagu lahingust kehakaaluga võidetud.
Ära karda kolesterooli
Rakutuuma omavais rakkudes on kolesterool aine, mis reguleerib – ei, mitte rasva teket, nagu dieedipiiblid kuulutavad, vaid – te vist enam ei üllatugi – rakumembraani veeläbilaskvust. Selle ülemäärane hulk organismis märgib aga taas veepuudust. Niisiis, kui te ei joo enne söömist piisavalt vett, võtab seedimisprotsess matti teistelt keharakkudelt. Kui anname organismile vee enne, kui toitu sööma hakkame, on võitlus veresoontes moodustuva kolesterooli ning tema tagajärgede – kehakaalu tõusu ja südamehaiguste vastu võidetud.
Harmooniahormoon
Hormoonidele tundlikud rasva põletavad ensüümid aktiveeruvad pärast ühetunnist kõndimist. Need jäävad aktiivseks 12 tunniks. Seeläbi laguneb ka ladestunud rasv ja kolesterool. Kui lihased on tegevuses, hakkavad nad lõhustama neis talletunud rasva, et muuta see tööks vajalikuks energiaks ja säilitada enda massi, samas tekib ka rohkem suhkrut, mis toidab aju.
Liikudes vabaneb meie heaolutunde tekkeks esmatähtsusega “harmooniahormoon” tüpofaan, mille vähesuse tagajärjeks on depressioon ja vaimsed häired. Kõndimine kaks korda päevas iga 12 tunni järel säilitab rasva põletava ensüümi lipaasi aktiivsuse kogu päevaks ja ööks ning aitab likvideerida ülemääraselt toodetud ainete ladestumise veresoontes. Heaolutunnet säilitavate tüpofaanivarude täiendamiseks on oluline tasakaalustatud toitumine, regulaarne veetarbimine ja kaks korda päevas liikumine. Kõik.
Ei mingit dieeti!
Kui pöörata rohkem tähelepanu igapäevasele veetarbimisele, pole vaja piirata toitu, mida me sööme. Saame keha talitluse normi ilma dieete jälgiva pingutuseta.
Põhjus, miks me kaldume kaalus juurde võtma, on lihtne – me sööme selleks, et varustada aju pidevaks tegevuseks vajaliku energiaga. Kuid süües jõuab ainult 20% toitainetest ajusse. Ülejäänu talletub järk-järgult, kui lihastegevus oma ettenähtud osa ära ei kuluta. Vee kui aju piisava elektroenergiaallika olemasolul sellist ülekuhjavat talletumist ei ole vaja. See teadusel põhinev kaalu alanemine on püsiv, samal ajal kui ainult toitu limiteerides taastub kaal lühikese aja jooksul. Veel enam – inimene on kogu aeg seotud eksiarvamusega, et üht või teist toitu tuleb piirata, näiteks mune nende kõrge kolesteroolisisalduse tõttu.
Nooruse ja seksikuse saladus
Eespool toodud kolm vajadust – vesi, piisav kogus rakkude moodustumiseks vajalikke valke ja liikumine – on kõige elulisemad ja põhilisemad vananemisvastased abinõud. Need on olulised sammud hea tervise ja hästi hüdreeritud naha jaoks, mis vajab vett, asendades kadusid väliskeskkonda. Siis avanevad näo ja keha veresooned ning toovad välistele naharakkudele uuenemiseks vajalikku toitu.
Kui organism on hästi hüdrateeritud, on olemas kõik hormonaalsed eeldused rahuldust pakkuvaks seksuaaleluks. Üks või kaks klaasi vett enne “sündmust” aitab meestel tugevamat ja püsivamat erektsiooni ja naistel osalusnaudingut saavutada.
Maailma lihtsaim dieet:
Alusta hommikut klaasi veega, milles võid seedimise elavdamiseks lahustada veidi sidrunimahla.
Joo pool tundi enne igat söögikorda klaas vett. Sama kogus vett joo kaks ja pool tundi pärast söögikorda.
Lõpeta päev klaasi veega, milles lahusta teelusikatäis soola (parim muidugi meresool vms naturaalne sool). Soolaga vesi toob hea une. Vesi ja sool on hädatarvilikud hüdroelektrilise energia tootmisel ajus.
Rusikareegel ülekaalulistele: juua päevas 30 grammi vett iga kehakaalu kilo kohta. 90 kg kaaluv inimene peab seega jooma u 3 liitrit vett.
Normaalkaalus inimesel tuleb päevas juua kaheksa kuni kümme klaasi vett.
Kontrolli, et su toidus oleks piisavalt puuvilju, aedvilju või nende mahlu, liblikõielisi (läätsed, herned), idandatud teravilju, kanaliha, kala, piimatooteid (jogurt, kodujuust) ja muna. See hoiab organismi valgu- ja vitamiinisisalduse korras. 90 kg kaaluv inimene vajab iga päev umbes 120 grammi valku, et oma lihasmassi alal hoida.
Tee kaks tunnist jalutuskäiku päevas – hommikul ja õhtul (ühe neist võib asendada ka sulle meelepärase trenniga).
Kohv ja maitsejoogid vett ei asenda
Mis juhtub, kui joome vee asemel kohvi ja magusaid koolajooke? Kõigis neis sisaldub kesknärvisüsteemi stimuleeriv kofeiin, mis on neerudele tugeva diureetilise (vett väljutava) toimega. Kofeiin sunnib kehast väljutama rohkem vett, kui kofeiini sisaldav jook “sisse toob”. Kofeiini ergutavat toimet võib väikses koguses soovitavaks pidada, kuid vee pidev asendamine kofeiini sisaldavate jookidega võtab kehalt täisvõime hüdroelektrilist energiat toota. Seega aitab keha normaalset veesisaldust hoida ikka ainult puhta loodusliku vee joomine, kõiki teisi jooke võib tarbida vaid veele lisaks, mitte vee asendajana.
Lugu ilmus 2011. aasta maikuu Annes & Stiilis.
