Moekunstnik Vilve Unt avaldas, mis on disaineri jaoks kõige olulisem
1) Mis oli Sinu esimene päris töökoht? Kuidas leidsid tee disainini?
Vilve: Minu esimene töökoht peale ERKI lõpetamist 1979 aastal oli ENSV Teenindusministeeriumis, kus ma töötasin silmuskudumise valdkonnas moekunstnikuna. Kuid oma esimeseks päris töökohaks pean ma siiski töötamist Tallinna Moemajas 1985 aastast, mis oli tollel ajal moekunstnike unistuste töökoht. Olen 40-ne aasta jooksul kavandanud kõikvõimalikke rõivaid nii naistele, meestele kui ka lastele. Kuna ma õppisin moekunstnikuks, siis meeldib mulle kunstnikuks olemine rohkem kui disaineri nimetusega amet.
2) Mis Sa täna teed? Millest enamasti Sinu päev koosneb?
Vilve: Silmuskudumine on olnud aastaid minu lemmik valdkond, kuna seal on rohkem vabadust piire ületavateks katsetusteks ja minu soov on äratada ellu ja tuua tänapäeva omaaegsed varrastel kootud silmuskudumite mustrid uutes kaasaegsetes lahendustes masinkudumitena. Aastast 2016 kavandan kudumeid PROMENADE märgi all ja hetkel tegelen uue kollektsiooni loomisega, mis tuleb sügisel Tallinna Moepäevade ajal lavale.
Minu soov on väärtustada ja jäädvustada kiiret elutempot nostalgiavõtmes, mis on nii teistsugune ja inimlik. Loomeprotsess on alati väga pingeline aga ka põnev tööprotsess, mis ei anna hetkekski rahu, kuni kollektsioon on viimse detailini lihvitud.
Tänased kootud esemed ühendavad endas vanu traditsioonilisi mustreid ja kaasaja moe nõudmisi. Jälle on populaarsed vanad etnograafilised koekirjad, kuna mood pöördub viimasel ajal inspiratsiooni saamiseks pidevalt rahvakunsti poole, mis pakub rikkaliku mustrivalikuga unikaalseid võimalusi. Uute mustrite, lõngade ja värvikombinatsioonide kombineerimine on ääretult põnev protsess!
3) Kas on mingisugune disainialane (või filosoofiline) niiöelda baastekst, mida elutõena oma tegemistes alati meeles pead?
Vilve: Kõige olulisem on minu jaoks aastatepikkune elukogemus moevaldkonnas ning sellest tulenev kindlus muutuvate moevoolude keskel iseendaks jääda. Selliselt positsioonilt sündinud kollektsioonid on küll hetkeks nähtavad moelaval, kuid moekunstiprojektina on nad eksponeeritavad ka näitusesaalis. Kuna ma ei tiražeeri oma loomingut, siis ongi tegemist ainueksemplaridega, mis on mõeldud neile, kes hindavad ajatut ja kvaliteetset tööd, mis on kauakestev ja hooajaülene. See tähendab tegelikult ka “slow fashion” toodete tagasitulekut.
4) Oleksin tahtnud olla .... disaini autor!
Vilve: Coco Chanel’i poolt loodud The LBD (The Little Black Dress) ehk väikese musta kleidi autor
5) Kellega eesti disaineritest tunduks Sulle põnev koostööd teha?
Vilve: Moekunstniku jaoks on kõige olulisem Dream Team ehk meeskond, kuhu kuulub moefotograaf ja stilist, keda sa võid pimesi usaldada, loomulikult ka meigi ja soengu meister ning iseloomuga modellitüdrukud. Nende koostööst sünnib moefotoseeria, mis peab vaatajale rääkima loo, mida moekunstnik on mõelnud ja selles loos on tuntav ka meeskonnaliikmete käekiri. Minu viimased moeseeriad on jäädvustanud Virge Viertek ja stilistiks on olnud Marion Laev.
6) Viimatine kultuurielamus?
Vilve: Juba aastaid on olnud minu reiside sihiks London, kus ma käin aastas korra end loominguliselt laadimas. Viimane moenäitus, mida külastasin, oli Christian Diori loomingu ülevaatenäitus Victoria & Albert Muuseumis ning Tina Turneri elu ja laulja karjääri kajastava muusikali TINA nautimine, tunnistan, et pisarad voolasid etenduse lõpus ja hingel oli valus, sest kõik oli lihtsalt nii ilus…
