Unetehnoloog Kene Vernik paljastab: need on kolm suurimat müüti une kohta
Unetehnoloog Kene Vernik jagas LUMI Superbloom ööseerumi esitlusel, millised on suurimad müüdid une kohta.
Päevaseid uinakuid tuleb teha õigel ajal ja õige pikkusega. Kui me tahame säilitada oma õhtust und, siis soovitatakse teha powernap'e ehk lühiuinakuid, mis võiksid kesta kuni 25 minutit. Selle ajaga ei jõua inimene sügavasse unne ega riku ära oma öist unegraafikut. Lühiuinakut võib teha igapäevaselt, soovitatavalt enne 16.00.
Kui unetunde on oluliselt vähem öösel, kas siis reisimise või öötöö tõttu, siis soovitatakse teha tsükliuinakuid, mis kestavad 1,5 tundi. Selle ajaga jõuab inimene ka sügavasse unne, mis annab talle piisavalt energiat. Tsükliuinakut ei tohiks teha siis, kui me soovime õhtul õigel ajal magama jääda. Pikad uinakud lõhuvad meie und öösel ja raskendatud on magama jäämine. Tsükliuinak võiks samuti toimuda enne lõunat või vahetult enne öötööd õhtul.
Inimene vajab öösiti keskmiselt kaheksa tundi und.
Inimese uni on väga individuaalne. Uneteadlased ütlevad, et inimene vajab päevaseks funktsioneerimiseks keskmiselt 6,5 kuni 9 tundi und. See ei ütle meile väga palju ja kõige paremini näitab meie unekvaliteeti ja unevajadust meie päevane enesetunne.
Seega, ei ole õige öelda, et me kõik vajaksime vähemalt 8 tundi und. Isegi, kui me magame 8 tundi ja meie tegelik vajadus on hoopis 10 tundi, siis see 8 tundi meid ei aita. Need, kes vajavad aga oluliselt vähem, ei pea end kindlasti suruma kaheksaks tunniks voodisse.
Meie bioloogilise unekella loovad meie esivanemad – geenidel on suur mõju. Unevajadust mõjutavad ka meie vaimne ja füüsiline tervislik seisund, toitumine, kehaline aktiivsus, keskkond, unehügieen ning vanus.
Mida vanemaks inimene saab, seda vähem und ta vajab.
Viimased teadusuuringud ütlevad, et vanemate inimeste uni on palju mõjutatud sellest, kuidas me noorena oleme maganud. Kui me oleme oma und lõhkunud erinevate põhjustega, siis meie üldine tervis on saanud kannatada ja selle tõttu magatakse ka vähem. Veel tuuakse välja, et vanusega väheneb meie unehormooni, melatoniini tootmine, mis mõjutab une pikkust. Teiseks põhjuseks tuuakse välja vanemate inimeste halvenenud tervis, mis ei lase magada. On toodud välja ka see, et vanemate inimeste unehügieen on väga halb.
Pidevalt pikutatakse päevasel ajal, mis ei ole kasulik öisele unele. Uinakud on olulised, kuid nad ei tohi olla väga pikad. Kõik need eelnevad asjaolud lühendavad vanemate inimeste und. Füsioloogiliselt, tegelikult ei lühene aga ööuni oluliselt, kõigest mõned protsendid ja seda peamiselt sügava une arvelt. Seega, kui inimesel on hea tervis ja he aunehügieen, siis võib ta ka vanemas eas pika ööune saavutada.
