Ole kursis: naisi ähvardab raske haigus, mida on tegelikult võimalik ennetada
Emakakaelavähk on pahaloomuline kasvaja, mis on õigeaegselt avastatuna lihtsalt diagnoositav ja ravitav. Selle tõsise haiguse tekkepõhjuseks peetakse inimese papilloomiviirust (HPV). HPV on kergesti nakkav viirus, mis levib inimeselt inimesele naha või limaskestade kokkupuutel. Uuringud näitavad, et 60 protsendil naistest esineb viirus juba viie aasta jooksul pärast suguelu alustamist, isegi juhul, kui elatakse suguelu ühe partneriga.
Papilloomiviirusel on leitud üle saja viirustüübi. Ohtu kujutavad neist paarkümmend, mida nimetatakse kõrge vähiriskiga tüüpideks. Arvatakse, et suur osa emakakaelavähkidest on põhjustatud kahest tüübist, need on HPV 16 ja HPV 18. SYNLAB Eesti vastutava laborispetsialisti Kaspar Ratniku sõnul on emakakaelavähi väljaarenemise põhjuseks 99% juhtudel just HPV kõrge riskiga genotüüpide esinemine. Emakakaelavähki võib olla juba 30. aastates naistel, haigestumise kõrgpunkt on aga 45.-55. eluaastal.
HPV võib kaduda või areneda vähiks
Kui proovidest leitakse näiteks HPV 16 või HPV 18, ei maksa veel paanikasse sattuda. 80% naistest nakatub elu jooksul HPV kõrge riski genotüübiga, seejuures on kõige suurem nakatunute protsent noorte, 20-25-aastaste naiste seas. Sageli ravib HPV viirusega nakatumise juhtumite korral keha end ise, aga mitte alati.
Tõenäosus, et organismi immuunsüsteem hävitab viiruse nakatumise järgselt paari aasta jooksul, on ligi 90%. Mida noorem on naine, seda suurem on tõenäosus, et meie enda immuunsüsteem on piisavalt tugev ja saab viirusest jagu. SYNLAB laborispetsialist Kaspar Ratnik ütleb, et kui organism ei suuda viirust hävitada, on oht, et emakakaelas tekivad vähieelsed muutused. „HPV infektsioon võib püsida aastaid ja siis kaduda või areneb paari aasta jooksul selliseks, kus esmased vähieelsed muutused on avastatavad,“ räägib Ratnik. Vähieelne seisund võib kesta 10 kuni 15 aastat, samas on ka kiiresti arenevaid vorme ning seetõttu tuleks end regulaarselt kontrollida.
Regulaarne kontroll on pool võitu!
Vähieelseid muutusi emakakaelas saab avastada emakakaela rakkude tsütoloogilise uuringuga ehk pap-testiga. Günekoloogide sõnul on suureks probleemiks see, et paljud naised ei jõua kontrolli isegi vaatamata sõeluuringutele või laialdasele teavitamisele. Nii ongi sellesse vähivormi haigestumine Eestis kahjuks Euroopa üks kõrgemaid ja vähidiagnoosi saab ligi 150 naist aastas. See on kurb fakt, kuna see kuri haigus on igati ennetatav.
Emakakaelavähi varajaseks avastamiseks on oluline käia regulaarselt kontrollis naistearsti juures, kus tehakse PAP-test ja tavapärane günekoloogiline läbivaatus. Kui saad kutse sõeluuringule — ära oota, mine kohe! End kontrollida tasub ka siis, kui sõeluuringule veel kutsutud ei ole, kuna günekoloogid soovitavad emakakaela rakuproove hakata andma alates 20. eluaastast kuni 70. eluaastani. Kui test on korras, võiks testi võiks korrata 3-aastase intervalliga ning käia naistearsti juures kontrollis kord aastas. Õigeaegse raviga võib aga täiesti terveneda.
HPV proove saab ka kodus võtta
Emakakaelavähi varajased sümptomid jäävad endale tihti märkamatuks, sestap on HPV kõrge riskiga tüvede testimine eriti oluline. „Tänapäeval on võimalus ennast ise HPV kõrge riski genotüüpide ja teiste erinevate sugulisel teel levivate haiguste suhtes testida,“ toob näiteks spetsialist Kaspar Ratnik. See on hea lahendus naistele, kes naistearsti mingil põhjusel pelgavad või ei taha pikas ootejärjekorras oma aega oodata, samuti neile, kes eelistavad kontrolliks lihtsalt kodusemat miljööd.
Ratnik selgitab, et HPV proovivõtukomplekti saab ka koju tellida, võtta spetsiaalse proovivõtuvahendiga proov ning saata see siis meditsiinilaborisse analüüsimiseks. Vastuse saab juba viie päevaga. Ratnik lisab, et naise poolt tupest kogutud proovist tehakse laboris HPV DNA uuring. Ta lisab, et samalaadset proovivõtumeetodit kasutatakse juba aastaid Hollandis, Ungaris, Rootsis ja Soomes, kus see on heaks kiidetud lahendus ka riiklikus skriiningprogrammis. „Kui HPV test on positiivne, näitab see kõrgenenud riski emakakaelavähi ja selle eelseteks seisunditeks ning sellisel juhul on kindlasti vajalik täpsustav uuring naistearsti juures,“ ütleb Kaspar Ratnik. Laborispetsialist lisab veel, et kuigi uudne võimalus HPV proovi ise kodus võtta on hea ja mugav võimalus, soovitab ta regulaarselt külastada ka naistearsti.
Ennetada saab ka vaktsiiniga
Teine tõhus relv regulaarse kontrolli kõrval on vaktsineerimine. Vaktsiini kaitse on eelduste kohaselt eluaegne. Mitmetes riikides on HPV vastased vaktsiinid olnud immuniseerimiskavas juba üle kümne aasta ning nendega on vaktsineeritud üle 100 miljoni inimese üle maailma. Vaktsiin ei ravi, vaid hoiab ära nakatumise nende kõrge riski HPV genotüüpidega, mis kõige sagedamini põhjustavad emakakaelavähki.
HPV vaktsiin on võimeline ära hoidma HPV püsiva nakkuse ja sellest põhjustatud vähieelseid seisundeid 86-100%, seega on see väga kõrge efektiivsusega. Eesti Naistearstide Selts soovitab HPV vastast vaktsineerimist sõltuvalt vaktsiinist vanuses 9-13 või 9-14 a, kuid HPV vastast vaktsineerimist saab teha ka hiljem. Tasub meeles pidada, et regulaarne naistearsti kontroll ja sõeluuring on vajalik ka juhul, kui naine on HPV vastu vaktsineeritud.
