Ärevus võib olla nähtav ja käega katsutav: need 11 füüsilist sümptomit nõuavad, et tegeleksid oma vaimse tervisega

Ärevuse füüsilised sümptomid ei saa tavaliselt pooltki nii palju tähelepanu kui vaimsed ja emotsionaalsed. Kõikehõlmav muretsemine ja hirm, mis ärevust iseloomustavad, võivad olla äärmiselt kurnavad. Ärevus võib aga kehale täpselt sama palju kahju tekitada kui vaimule.

"Juba see, et sinu keha vabastab suures koguses stressihormooni mõjutab iga organismi toimimisprotsessi pealaest jalatallani," sõnab Bostoni doktor Mona Potter.

Füüsiliste ärevuse sümptomite taga on teada-tuntud "võitle või põgene" reaktsioon. Tavaliselt peaks see sul aitama ellu jääda olukorras, mil kas põgened ohu eest või võitled sellega. Kui sul on aga ärevus, ongi hirm ja muretsemine need ohud, mis panevad sümpaatilise närvisüsteemi tööle.

Kuna see juhib mittevabatahtlikke protsesse nagu hingamine ja südametöö, hakkavad neerupealised vabastama hormoone nagu adrenaliin ja kortisool. Just see doominoefekt on ärevuse füüsiliste sümptomite taga. "Ärevust kogedes lähebki keha "võitle või põgene" olukorda ja sisendab sulle, et oled ohus," sõnab kliiniline psühholoog Neda Gould.

Loe edasi ja saad teada mõned suurimad füüsilised ärevuse sümptomid:

1. Sinu süda puperdab

Ekspertide sõnul on see üks kõige klassikalisemaid ärevuse sümptomeid. Kui oled stressirohkes olukorras ja neerupealised vabastavad adrenaliini ja kortisooli, reageerivad ka retseptorid südames, kiirendades südametööd. See võimaldab suuremat verevoolu suurtesse lihasgruppidesse, et jaksaksid teoreetiliselt ohu eest põgeneda või sellega võidelda. Kui selleks ohuks on aga ärevus, võib kiire südametöö justkui surnud ringina muuta sind veelgi ärevamaks.

2. Sul on raske hingata

Kuna veri aitab hapnikul kehas liikuda ja see toimub ärevas olukorras tunduvalt kiiremini, võib ka sinu hingamine kiireneda, et keha saaks piisavas koguses hapnikku. Kui sa hingad liiga kiiresti (tuntud ka kui hüperventilatsioon), võid uuringute kohaselt paljusid ärevuse füüsilisi sümptomeid hoopis tugevamaks muuta, kuna kehas läheb hapniku ja süsinikdioksiidi tase tasakaalust välja.

Dr Potter ütleb, et siinkohal tuleb läbi kõhu hingamine suureks kasuks, kuna hingad aeglaselt ja kasutad rohke oma diafragmat (peamine lihas, mis on hingamisega seotud). Hingamist aeglustades ja sügavamaks muutes saad keha paremini hapnikuga varustada.

3. Sa oled pidevalt kurnatud

Püsiv väsimustunne on järgmine levinud ärevuse sümptom. Dr Potter märgib, et ärevuse poolt põhjustatud kõrgem stressihormoonide tase muudab sind erksaks ja valvsaks, kuid see võib kehale ka äärmiselt kurnav olla, kuna sa ei suuda rahuneda ja lõõgastuda.

4. Sinu unerütm on täiesti segamini

Kui sind piinab ärevus, võib sul olla raske uinuda ning kui peaksidki magama jääma, võid siiski olla rahutu ega puhka end korralikult välja. Ka korralikku ööund takistavad kõrgenenud kortisooli ja adrenaliini hormoonide tase. Ka see, et sinu mõtted ei paista kuidagi rahunevat ning mõtled üha suurematele probleemide, ei aita täisväärtuslikule ööunele kaasa. Kuigi ärevus tekitab uneprobleeme, on levinud ka vastupidine olukord. Kui sind piinab unetus, võib see omakorda ärevust tekitada.

5. Sinu lihased valutavad

Kui keha stressile reageerib, lähevad lihased pingesse. Dr Potter selgitab, et kui hoiad pikkade perioodide vältel oma keha pinges, on tagajärjeks valu. Tema sõnul kurdavad ärevuse käes kannatavad inimesed kõige levinumalt kaela-, selja ja -õlavalu üle. Lisaks võid ärevatel hetkedel oma hambaid kokku suruda, mille tagajärjeks on lihaspinge lõua piirkonnas, mis omakorda liigub peani ja tekitab peavalusid.

6. Sul on kõhuga probleeme

Ärevuse füüsiliseks tagajärjeks võib olla kõhuvalu, kõhukinnisus või -lahtisus ja muud seedehäired. Ekspertide sõnul on selle põhjuseks tugev seos aju ja seedeprotsesside vahel. Nimelt kontrollib enteerne närvisüsteem mao-sooletrakti näärmeid ja silelihaseid. Loomulikult mõjutavad seda ka elustiilivalikud, mis on ärevusest tingitud. Sinu toiduvalikud ei pruugi olla kvaliteetsed ning kui sa ei suuda ärevuse tõttu trenni teha, mõjutab ka see omakorda sinu üldist ärevuse taset.

7. Sa higistad palju

Kui juba maadled ärevusega, võib paljas mõte tugevast higistamisest seda veelgi hullemaks muuta. Kes ikka tahab higiste käte ja kaenlaaluste pärast muretseda, kui juba ollakse ülevoolavalt ärev? Kahjuks on uuringute põhjal ka higistamine üks ärevushäirete füüsilisi sümptomeid.

Kui sümpaatiline närvisüsteem on aktiveerunud, võib see mõjutada higinäärmeid üle kogu keha, mitte ainult kõige levinumates piirkondades nagu kaenla all või peopesades.

8. Sa värised

Kui oled enne tähtsat üritust või esitlust hirmu tõttu värisenud, tead, kuidas sinu keha pinge all toimib. Uuringutest selgub aga, et otsest üritust, kohtumist või esitlust ei olegi vaja, et panna sind sõna otseses mõttes hirmust värisema. Kõikuv hormoonide tase võib panna sinu keha värisema – mõtle näiteks sellele, kuidas väga närvilises olukorras sinu käed paigal püsida ei suuda.

9. Sa ehmud kergelt

Äreval hetkel on tavaline, et kujutad veel tundmatuid ohte ette. Just seetõttu oledki alatasa "valvel". Seega, kui oled ärevil, võid sõna otseses mõttes ehmatusest püsti hüpata, kui keegi su nime ütleb või sinu õlale koputab.

10. Sul on neelatamisega raskusi

Ärevus võib tekitada kurgus justkui kuiva ja kiheleva tunde või jätta mulje, et midagi on sulle kurku kinni jäänud. Kuigi teadlased ei ole veel välja selgitanud, miks ja kuidas see tekib, võib see kindlasti ärevust hullemaks muuta. "Sul tekib tunne, et sa ei saa piisavalt õhku," sõnab Dr Potter.

11. Sa haigestud tihti külmetusse

Ekspertide sõnul võid perioodidel, mil piinled kõrgenenud ärevuse käes, jääda tihedamini haigeks. Sinu immuunsussüsteem ei toimi just kõige tugevamalt, kui oled liiga kaua "võitle või põgene" olukorras. See muudab organismi külmetushaigustele vastuvõtlikumaks. Seda mõjutavad aga veel mitmed faktorid nagu näiteks see, kui tugev sinu immuunsussüsteem üldiselt on ning kui hoolas oled käte pesemisel.

Millal näitavad need füüsilised sümptomid hoopis ärevushoogu?

Higistamine, värisemine ja kiire südametöö on omased nii ärevusele kui ka paanikahoole. Nende kahe vahel on aga üks suur erinevus: paanikahoog tekitab ekstreemse hirmutunde, mis tekib täiesti ootamatult. Just see ülevoolav hirmutunne on paanikahoo tuum.

Kuidas saada abi?

Õnneks on võimalik nii ärevust kui ka paanikahoogusid kontrolli alla saada. Ärevus võib tunduda ülevoolav ning sulle tundub, et sul puudub igasugune kontroll. Sellega toime tulemiseks ja parema enesetunde saavutamiseks tuleb appi näiteks teraapia, mis ärevaid mõtteid ümber õppida aitab. Kui need sümptomid sinu igapäevaelu häirima hakkavad, konsulteeri terapeudiga, sest ärevust ja paanikahooge aitavad kontrolli alla saada ka teraapia ja elustiilimuutused.

Allikas: Self.com