FOTOD | Noor moelooja Karl Joonas Alamaa soovib, et rõivad oleksid kantavad olenemata soost
Valdavalt vabrikujääkidest ning ümbertöödeldud materjalidest valminud unisex kollektsioon oleks mõtteline järg eelmisel sügisel välja tulnud kollektsioonile.
Disaineri loomisimpulss ja kandev idee, mida ta riietega edasi anda soovib, on tulnud mehelikkuse ja naiselikkuse kui sotsiaalsete konstruktsioonide seatud kompleksidest. “Mind on jäänud kummitama mõte, mida tihti olen kuulnud meesterahvalt: “Lahe jakk, aga ma ei saa seda kanda, see on ju naiste oma.” Mood, mis ometi võiks ju olla mängumaa ja loomult vaba, seaks ikkagi paika justkui selle, kes mida kanda võib. Seetõttu soovingi oma loomingu laiendada inimmoeks. Rõivas muutub kandja nägu ja usun, et kandja peaks defineerima rõiva nii, kuidas soovib. Kas meheliku või naiseliku või hoopis androgüünsena, mitte vastupidi,” selgitab Karl Joonas Alamaa.
Rätsepana proovis disainer leida keskteed ja vahekorda mõlema soo eripärade vahel. Seda
selleks, et rõivad oleksid kantavad olenemata soost. Rõivaste puhul on silmas peetud klassikalisele
värskuse loomist, muutes pintsakute revääre, asendades jakkidel nööpe lukkudega või mõlemat
pidi käivate nööpkinnistega ning tuues voodri mõne toote puhul seest välja. Rangele vormile
annavad kontrasti näiteks pluusilikud varrukad.
Materjalideks on valdavalt Itaalia, Rootsi ja Türgi kangavabrikute jääkkangad, millest suure osa moodustab teksa. Ülerõivaste puhul on kasutatud ümbertöödeldud polüestrist vatiine kui ka villa ning mohääri.
Karl Joonas Alamaa soovib, et rõivas ei seaks ei oma mõttelt, kujult ega lõikelt kandjale piire,
vaid lubaks tal endal defineerida rõiva olemuse. “Minu disainitud riided on kui androgüünne voolamine kahe soo vahel ja neid saab androgüünseteks lugeda senikaua, kuni suurem osa
ühiskonnast on arusaamal, et naiselik võrdub printsessilikuga ja mehelik rüütellikuga. Ükskõik,
kuidas keegi end tajub ja seda väljendab - kas mehena või naisena, jäävad alles terminid “mehelik”
ja “naiselik”, seega seab see kahtluse alla idee mehelikkusest ja naiselikkusest nii nagu seda
stereotüüpselt meie ühiskonnas kujutatud on,” ütleb noor moelooja.
Karl Joonas Alamaa eesmärgiks on anda isiklik panus sotsiaalsete stereotüüpide murendamisele,
muutes sellega maailma avatumaks. “Võib ju tunduda, et riiete kaudu avatust maailma juurde tuua
on vaid pisike panus selle suunas, kuid tõsiasi on see, et mida vabamalt tunneme me end oma
riietega kaetud kehas, seda vabamad oleme ka vaimses plaanis,” lisab disainer.
Karl Joonas Alamaa on eesmärgile suunatud, progressi hindav idealist ja kunstnik. Õppinud
rätsepaks ning hetkel õppimas EKAs moedisaini. Osalenud moekonkurssidel ja rõivadisaininäitustel. Omandanud kogemusi Tiina Talumehe ja Ivana Helsinki (Soome) stuudiotes
ning olnud 19-aastasena noorim disainer 2019. aasta sügisesel Tallinn Fashion Weekil, esitledes kantavmoe kollektsiooni FashLabi ja kohaliku moemärgi Tallinn Dollsiga koostöös.
Kollektsioon jõuab esialgu müüki KJA e-poes, mis lanseeritakse Tallinn Fashion Weekile järgnevalt. Tooteid hakatakse valmistama tellimuspõhiselt, silmas pidades keskkonnasõbralikku ja isiklikumat lähenemist.
