Kõik ilusüstidest: mis on need kaks asja, millele kindlasti mõelda enne, kui protseduuri teha lasta?
Dr Rebrovi sõnul on esteetiline meditsiin eraldi arenev meditsiinivaldkond, mis lahendab patsientide ja inimeste esteetiliselt häirivaid väljanägemise probleeme, näiteks naha lõtvumine või armid. Esteetilisel meditsiinil on kaks külge — üks on plastiline kirurgia, sealhulgas ilulõikused ja teine on mittekirurgilised esteetilised protseduurid. Mittekirurgiliste esteetiliste iluprotseduuride alla kuuluvad laserprotseduurid, valgusteraapia, keemilised koorimised ja sealhulgas ka ilusüstid ning botuliintoksiinsüstid. “Esteetiline meditsiin ei tegele tervise probleemide lahendamisega, vaid väljanägemise parandamisega. Esteetilised probleemid võivad siiski mõjutada väga tugevasti inimese enesehinnangut ning elukvaliteeti,” selgitab ta.
Rebrovi sõnul on enimlevinud vananemisega seotud mure näiteks näokontuuri allavajumine. “Vananemise protsess on kompleksne nähtus ja tegelikult haarab kõiki kudesid,” toob ta välja. “Näonaha vananemine on seotud näo endogeense hüaluroonhappe vähenemisega, mis toob kaasa kortsud näol. Lisaks väheneb rasvkude ja lihasmass ning toimub ka luude resorbtsioon, mis soodustab näo allavajumist. Alumisel näopoolel lisandub raskust, väheneb alalõujoone kontuur, lõug tuleb ettepoole, vajuvad ka põsed ning näo kontuur justkui laieneb allapoole. Seda saabki modelleerida.”
Ilusüstide tehnoloogia areneb pidevalt
Dr Rebrov keskendub oma töös näo modelleerimisele, mis tähendab iluprotseduuride abil näokontuuri parandamist või selle värskendamist ja noorendamist.
Tema sõnul on paljudes maades, mitte ainult Eestis, ilusüstid ja esteetiline meditsiin tabuteema. “Algusaastatel ei olnud tehnoloogiad ja tooted nii head kui tänapäeval. Lisaks on endiselt palju teadmatust ja eelarvamusi, seega peaks inimestele rohkem nende protseduuride olemust selgitama,” toob ta välja, miks ilusüste tihti tabuks peetakse.
Kogu esteetiline meditsiin, sealhulgas ilusüstid, on kogu aeg ajas arenevad ning tulevad peale uued tehnoloogiad. Ilusüstide puhul on olemas uuemad tehnoloogiad, mis tõstavad täitesüstide plastilisust, pikendavad toime kestvust ja annavad loomuliku tulemuse. “Näiteks Vycross tehnoloogia ühendab endas erineva molekulaarmassiga hüaluroonhappet, mis annab unikaalsed omadused, et see mitte ainult ei täida kortse, vaid tõstab ka naha kvaliteeti, samamoodi modelleerib näo kontuuri ja on mõeldud erinevate väljanägemise probleemide jaoks, just tänu sellele, et tehnoloogia on muutunud ja arenenud,” selgitab ta. Tänapäeval püsivad viimase põlvkonna täitesüstid ka üsnagi kaua — 1-2 aastat. Protseduuri võib korrata, aga tihtipeale kui patsient jääb rahule ning soovitud tulemus on saavutatud, polegi selleks vajadust.
Botuliintoksiini ja täitesüsti vahe
Üks levinud valearusaam dr Rebrovi sõnul on ka see, et arvatakse, et esteetilises meditsiinis tehakse kõike botuliintoksiiniga. Botuliintoksiin on ravim, mis lõdvestab lihast ja vähendab miimilisi kortse, mis tekivad, kui teeme miimikat ehk grimasse. “Ilusüstide puhul on tegemist mitte ravimiga, vaid inertse geeliga. Geeli abil saame taastada mahtu või parandada naha kvaliteeti. Tänapäeval on ilusüstide valik väga suur ja on saadaval erineva füüsikalise ja keemilise koostisega täitesüste, mida saab valida ka vastavalt näidustusele, süstimisalale ja vastavalt soovitud tulemusele,” selgitab ta vahet. “Mina näiteks töötan hüaluroonhappe baasil süstidega. Lisaks sellele, et hüaluroonhape on meie naha põhikoostisosa, võtab see osa ka paljudes rakuainevahetusprotsessidest, osaleb naha uuenemisel, põletike ja haavade paranemisel, seega see on väga tähtis, loomulik osa meie organismis, aga vanusega kahjuks selle happe kontsentratsioon väheneb. Hüroloonhappe baasil ilusüstidega on võimalik lisaks näokontuuri modelleerimisele ka parandada naha kvaliteeti.”
Rebrov kinnitab, et ainegeel on iseenesest inertne, ohutu, kuid täitesüstid sisaldavad ka lisaaineid ning konservante ja näiteks tuimestavaid aineid, mille vastu võib mõnel inimesel tekkida allergia ning sellest peab teadma nii arst kui patsient. “Protseduuril võivad olla ka kõrvaltoimed ja vastunäidustused, millega peab kursis olema, aga aine ise on ohutu,” kinnitab ta.
Süstla taga peab olema professionaal
Arst paneb südamele, et ilusüstide tulemuse kestvus sõltub suuresti inimesest endast — meie elustiilist, toitumisest ning suitsetamisest. Suitsetamine vähendab ilusüstide tulemust praktiliselt kaks korda, suitsetava inimese hüaluroonhappe tase väheneb ja kontsentratsioon langeb kaks korda kiiremini kui inimesel, kes ei suitseta.
Tulemuse säilimist mõjutab ka päike, mis toob kaasa kiiremat naha vananemist ja naha kvaliteet langeb, nahk kuivab, sest hüaluroonhappe tase langeb UV-kiirguse mõju all. Paraku on ka faktoreid, mida ise mõjutada ei saa — nt pärilikkus, kaasuvad või läbipõetud haigused.
Kui rääkida iluprotseduuri hinnast, koosneb see kahest osast, üks on toote hind ja teine on protseduuri ehk selle teenuse või töö hind. Kvaliteetsed ilusüstid on kallid, aga kvaliteetne töö on veel kallim, sest arstitöö taga on väljaõpe, aeg, kogemus ja ka arsti vastutus, mis ta selle protseduuriga enda peale võtab. Esteetilise meditsiini protseduurid on kallimas hinnavahemikus.
Enne ilusüstide tegemist peaks silmas pidama kahte argumenti — üks on loomulikult ohutus, sest tegemist on meditsiinilise protseduuriga, mille käigus võivad tekkida kõrvaltoimed ja tüsistused, mis on iga meditsiinilise protseduuri puhul võimalikud. “Seetõttu on oluline, et süstla taga on professionaal, kes oskab võimalikud vastunäidustused ja kõrvaltoimed eelnevalt hinnata ja ennetada,” selgitab arst.
Teine argument on loomulikult soovitud tulemus. “Esteetilise meditsiini arsti töö on oluline, sest et saavutada soovitud tulemus, on vaja osata kuulata inimest, vaadelda tema nägu, hinnata, analüüsida koos patsiendiga, pakkuda lahendust ehk väljendada ennast arusaadavalt patsiendi jaoks ja siis juba lõpus teostada oma töö väga professionaalselt.”
Seega on oluline pöörduda esteetilise meditsiini probleemi lahendamiseks professionaali poole, mitte astuda juhuslikku kliinikusse.
