Pärnu naiste tugikeskuse juht Margo Orupõld: kodu on täna üks ohtlikumaid paiku igale kolmandale naisele

„Inimesed peavad teadma, mis toimub ühe väikese riigi kodudes. Kodu on täna üks ohtlikumaid paiku igale kolmandale naisele,“ räägib Pärnu naiste tugikeskuse juht Margo Orupõld. Ta usub, et mida teadlikumad on inimesed, seda vähem on perevägivalla ohvreid.

Iga kolmas

On neli vägivalla vormi: füüsiline, vaimne, seksuaalne ja materiaalne. Pärnu naiste tugikeskuse juht Margo Orupõllu sõnul võivad inimesed vägivallaga kokku puutuda kogu oma elukaare jooksul, sõltumata vanusest ja taustast. „Perevägivald ei ole ainult kitsa sihtrühma probleem, nagu paljudel puhkudel arvatakse, vaid vägivald ühe inimese suunas mõjutab tegelikult meid kõiki.“

LOE KA: VALUSAD KOGEMUSED | "Karjusin mehele, et jäägu ometi vait ja saagu kaineks... Siis tuli ka esimene löök." Eesti naiste karmid lood

Numbrid tekitavad õudu. 2020. aastal sai politsei üle 12 tuhande perevägivalla väljakutse. Naiste tugikeskuse poole pöördus üle kahe tuhande ohvri. Statistiliselt on iga kolmas naine vägivalla ohver. Numbreid arvesse võttes on vägivald ühele väikesele riigile väga kulukas. „Perevägivalla peale kokku kuulub aastas arvestuslikult 116,5 miljonit. Selle raha eest saaks Eesti riik teha palju rohkem, kui me ainult oleksime teadlikud ega peaks tegelema tagajärgedega,“ kurvastab Margo.

Kõige tõhusam ja olulisem probleemi lahendamisel on tark rahvas. „Peame oskama ära tunda lähisuhtevägivalla ohumärke ja teadma, milliseid lahendusi pakkuda.“ Ühiskond ootab, et kannatajad pöörduksid ise õiguskaitseorganite poole, kuid tegelikult see ei toimi. „Pärast seda, kui ma kutsusin mehele ühe järjekordse intsidendi järel politsei, oli ta paar nädalat vaikselt solvunud, kui kõik ühel autosõidul vallandus,“ räägib Jaanika oma kohutava loo, mis oli vaid üks paljudest. „Püsisin rahulik, kuid see vihastas teda sedavõrd, et võttis võtme süütest ja viskas autosse. Lapsed karjusid. See on täiesti ime, et sain auto pidama.