Kollageen on põhiline ehituskivi, millest moodustatakse luid, nahka, lihaseid, kõõluseid jms. Kollageeni leidub ka veresoontes, hammastes ja isegi silma sarvkestas. Sageli öeldakse kollageeni kohta, et see on kui liim, mis hoiab meid sõna otseses mõttes koos.

Kui kollageenisisaldus nahas on piisav, siis on nahk elastne, terve ja sile. Samuti hoiab see naha niisutatuna ja kiirendab rakkude uuenemist. Kui aga nahas on kollageeni vähe, hakkab terve ja särav jume kaduma ning ilmnevad esimesed kortsud. Aja möödudes kortsud süvenevad ning nahk muutub üha kuivemaks ja hapramaks.

Keha on võimeline ise kollageeni tootma. Üksnes vananedes väheneb organismi võime seda teha. Samas, esimesed vananemise tunnused hakkavad ilmnema juba 25–30-aastaselt. Kollageeni tootmist vähendab ka liigne päevitamine ja solaariumikülastustest saadud ultraviolettkiirgus. Samuti intensiivistab kollageenikadu suitsetamine, sest see vähendab naha niiskustaset ja verevarustust. Kindlasti peaks vältima liigset suhkrutarbimist. Suhkur ja rafineeritud süsivesikud kahjustavad kollageeni struktuuri.

Kõige rohkem sarnaneb inimese kehas leiduva kollageeniga merekollageen, mis läbib kergesti sooleseina, jõuab kiiresti kudedesse ja imendub kehas kõige tõhusamalt.