Kirjutan lihtsalt oma loo südamelt ära...

Kaks ja pool aastat tagasi kohtasin oma printsi. Ta tuli punased roosid käes, tegi mu ees lahti uksi. Oli sarmikas, meeldiv ja intelligentne. Tal oli oma firma. Ta ostis mulle kingitusi ja mina jõudsin vaid õnnest õhku ahmida. Sain aru, et jõudsin ära oodata oma elu armastuse. Mul seljataga kaks abielu ja vanust juba 47 eluaastat.

Ühel õhtul tegin mehele abieluettepaneku, sest mõtlesin, et kui juba nii suur õnn mu õuel, ei siis enam maksa oodata. Ta võttis mu pakkumise vastu ja sobitas ka kihlasõrmuse sobitas. Ütles veel: "Ma ei ole varem abiellunud, ootasin seda õiget ja nüüd lõpuks leidsin su. Enne surma ikka abielluks ka..." Nii me otsustasime ja läksimegi peagi kahekesi oma abielu registreerima.

Paar kuud hiljem sain aru, et mehe