1. Päikesekreemid aeguvad! Kontrolli enne kotti pakkimist pakendilt kreemi säilimistähtaega ning hoia toodet jahedas ja kuivas kohas.
2. Mõned ravimid võivad muuta naha päikesepõletusele vastuvõtlikumaks ja tekitada kahjustusi, näiteks pigmendilaike. Konsulteeri kindlasti arstiga.
3. Päikesekaitsega jumestuskreem ei taga rannas püsivat kaitset. Kanna päikesekaitsekreem nahale enne jumestuspõhja, seda võib ka päeva jooksul meigi peale lisada, kui kreem on füüsilise filtriga. Parem on rannas muidugi jumestust vältida.
4. Suurema SPFiga tooted kipuvad sisaldama rohkem õlisid, mis ei pruugi sobida probleemsele, aknele kalduvale nahale. Probleemse nahaga inimesed võiksid eelistada ka mitteveekindlaid tooteid.
5. Vee või alkoholi baasil geelid on vähem rasvased, kuid mitte nii püsivad ja võivad rohkem ärritada.
6. Vahapulgad on tihedama konsistentsiga. Need sobivad kasutamiseks väikestel aladel, nagu huuled, nina ja silmade ümbrus ning tätoveeringutel.
7. Aerosoole ehk spreisid on mugav peale kanda, kuid kaitsekiht ei pruugi jääda ühtlane.

Mida tähendab SPF?

1 SPF ühik = 15–20 minutit kaitset, kuid heleda ja õrna nahaga inimestel võib see olla ka 10 minutit ja vähem. SPF 30 ei kaitse UVB-kiirte eest kaks korda efektiivsemalt eest kui SPF 15, vaid võimaldab viibida kaks korda kauem päikese käes ilma põletust saamata. SPF 30 efektiivsus on vaid mõne protsendi võrra suurem kui SPF 15 oma.

Meile tuttav ühend SPF tähistab kaitset üksnes UVB-kiirte eest, mis põhjustavad päikesepõletust. Kortsude ja nahavähi tekke eest vastutavad valdavalt UVA-kiired ning nende kohta ei ütle SPF midagi. Täieliku turvalisuse tagamiseks otsi tootepakendilt tähistust “UVA/UVB-kaitse”.

Loe pikemaltAnne & Stiili jaanuarinumbrist või digi.annestiil.ee, kuidas nahk ette valmistada nii sooja kui suusatama minekuks!