Soliidsed kartulid

Kui mu vanaema veel elas, armastas ta rääkida lugu, kuidas ma lapsena – tähtsal pilgul, punaste kummikute vilkudes – traktorikütuse tünnis käsi pesemas käisin. Detsembris, kui küünlad laual põlevad, mõtlen palju vanaemast ja vanaisast. Sain nendega veeta üle 30 aasta oma elust. See on suur kingitus, sest kevaded, mil nina veel tatist tilkus, ning suved, kui jalad olid paljajalu jooksmisest püsivalt mullased, on tänaseni minu kõige armsamad mälestused lapsepõlvest.

Mäletan erksalt...

...kuidas vanaema pistis piimamannergu ööseks külma kraavivette. Kui taktika toimis, sai hommikul kohvile koort, kui ei, küpsetas memm kopsakaid hapupiimapannkooke.