SUUR LUGU | Vehkleja Nelli Differt elust kahel ametikohal: jõudsin kell kolm-neli hommikul magama ja kella kaheksast olin taas tööpostil

Ilma treenerita võistlema sõitnud Eesti epeenaiskond võitis Araabia Ühendemiraatides Fujairahis toimunud MK-etapi. Taasavaldame augustis ilmunud intervjuu ühe naiskonna liikme Nelli Differtiga.

Aasta on 2000. Väikese Nelli isa ja onu on tulnud just Tuksist vehklejate kokkutulekult, kaasas meenemedalid. „Mina tahan ka medaleid võita, seega ma lähen vehklemistrenni,“ ütleb 10aastane plikatirts, teadmata, et kahekümne nelja aasta pärast esindab ta Eestit olümpial.

Sport pole Nelli Differtile (34) kunagi võõras olnud. Kolmeaastaselt alustas ta iluvõimlemisega, sellele järgnes treenerist ema juhendamisel kergejõustikutrenn. Neljandasse klassi minnes sai medalite janus algust tehtud vehklemisega. Klassiõest parim sõbranna tuli kaasa ja ühiselt treeniti gümnaasiumi lõpuni. Koos oli tore ning eks sellel on ka oma roll mängida, et teismeeas motivatsioon ei raugenud ega pooleli jätmise mõtted pähe ei tikkunud. Ilmselgelt on ka tema karjääri jooksul olnud omajagu loobumisi.