Saatejuht Kethi Uibomägi keerulisest beebiootusest: pähe tekkisid ennast süüdistavad mõtted, mis ema ma olen – ei saa rasedusegagi hakkama

Anne & Stiili oktoobrikuu numbris räägib saatejuht Kethi Uibomägi avameelselt sellest, miks ta avalikkuse eest tagasi tõmbus, mis tema elus viimastel aastatel juhtunud on ning avaldab ka oma kihlumise ning beebiootuse loo. Viimane on osutanud oodatust kordades keerulisemaks.

Kethi oli valmis ilusaks ootusajaks, kuid reaalsus oli kõike muud kui idülliline. Esimesed neli ja pool kuud veetis ta oksendades. „See oli nagu lõputu tuumapohmell. Mu ainus küsimus oli, et millal see läbi saab. Vastus oli, et läks ainult hullemaks. Ükski toit ega jook sees ei püsinud. Mõni päev sobis ainult soe mullivesi, teine päev seegi enam mitte. Mul polnud õrna aimugi, et väga suurel protsendil naistest on sellised või hullemadki rasedused. Mina olin alati mõelnud, et sünnitus ja magamatus on hirmus, aga ma ei teadnud, et ka sedapsi olek võib osutuda täielikuks piinaks. Kerisin Instagramis ja lugesin blogidest, kuidas kõigil oli nii ilus ootusaeg ja raseduse glow. Ehmusin väga ära, et issand, kas jäängi selliseks. Pähe tekkisid ennast süüdistavad mõtted, mis ema ma olen – ei saa rasedusegagi hakkama.“

Abisaamiseks pöördus Kethi raseduskriisinõustaja poole, kes aitas tal mõista, et õnnistatud olek ei defineeri teda. Elada tuleb päev korraga. Kui hommikul ärgates on paha olla, siis nii on ja jäädki voodisse. „Võrdlesin ennast tugevalt teistega. Oma tõuke andis muidugi sotsiaalmeedia. Võib-olla mõnel suunamudijal on tõesti olnud kerged rasedused ja sünnitused või siis eksponeerib ta neid nii, aga see ei ole päriselu. See on nagu ajakirja esikaane foto, kuhu on lisatud filtreid, kaasatud meikar ja stilist. Muidugi on tore, kui ongi selline reaalsus, aga suure tõenäosusega ei ole ning sellest ei tohiks lasta ennast hirmutada.“