Saatejuht Kethi Uibomägi: mis asi see Eesti „glämmimaailm“ on? Jah, ma olen ise selle sees, aga nüüdseks ajab see kõik mind naerma

Mõne aasta eest katkenud töösuhe pani Kethi Uibomäe enesekindlusele korraliku põntsu. Juhtunule tagasi vaadates saab ta aru, et see oli vajalik. „Kui mu elus tekkis paus telegrimmist ja meelelahutusmaastikust, sain lõpuks aru, et see show-bisnise maailm ei ole päris.“

Nüüd väärtustab ta seda, kui saab rahutundega ärgata, serveerida endale ilusa hommikusöögi, lugeda raamatut, minna jalutama. „Pealegi, mis asi see Eesti „glämmimaailm“ on? Täielik nukuteater. Jah, ma olen ise selle sees, aga nüüdseks ajab see kõik mind naerma. Kui käid maailmas ringi ja vaatad, mis päriselt toimub, hakkad mõtlema: mis kuulsused?!“

Kethi tunnistab, et tema ego jaoks oli karjäär väga oluline. „Kogu aeg mõtlesin, et peaks ikka uuesti laulma hakkama, uut saadet oleks vaja ja mis minust ikka kirjutatakse. See oli kaua aega minu normaalsus. Kui bändi hakkasin tegema, tuli hambad ristis end ajakirjandusse suruda. Pidid huvitav olema, sest kui sinust ei kirjutata, siis keegi ei tea sind, ja kui keegi ei tea sind, siis sul pole tööd ning nii pole sul ka raha, et süüa osta. See arvamus ja muster jäi mulle sisse. Tean, et olen oma ametis väga hea. Mulle meeldib mu töö sisuline pool, mis sütitab mind, aga mis puudutab pidevat suurt tähelepanu, siis see ei sobi mulle.“