8 halba toitumisharjumust, millest peaksid kohe vabanema
Sööd dieettoite.
Valime toitu mugavusest lähtudes. Kuid tegelikult tuleks valmistoite ja tooteid, millele on märgitud “madala kalorsusega”, “madala rasvasisaldusega” jms, tegelikult vältida. Miks? Esiteks ei täida need kõhtu. Meenuta, millal oli su kõht viimati mõnusalt täis pärast pakendatud ja külmutatud roa söömist? Ilmselt sirutus su käsi üsna pea pärast seda mõne snäki järele. Teiseks ning veelgi olulisemaks on aga asjaolu, et toore toiduga saadud kaloreid põletame 50% enam kui töödeldud toiduga manustatuid.
Jätad kõhu signaalid tähelepanuta.
Kui sind juba lapsepõlves kogu aeg sunniti, et söö taldrik tühjaks, tead, millest juttu tuleb. Lihtsalt selle pärast, et toit on sul n-ö nina all, ei pea igat ampsu sellest ära sööma. Selle asemel, et süües endalt küsida „kas ma olen ikka veel näljane“, pärime me hoopis „kas mu taldrik on tühi“, isegi siis, kui toit ei olegi väga maitsev. Õpeta ennast aru saama, kas ja kui näljane sa oled, ning lõpeta söömine siis, kui kõht on täis, mitte siis, kui toit on otsas.
Ülistad liha.
Lihal pole häda midagi, kuid selle pidamine „toidukorra täheks“ ei ole hea. Lihas on palju vajalikke vitamiine ja mineraale, kuid ka rohkem kaloreid ja rasva kui näiteks toitaineterikastes köögiviljades. Püüa teha lihast toidulisand ning süüa teisi asju kaks korda sama palju kui sul on taldrikul liha.
Sööd otse karbist.
Portsjoni suuruse jälgimine on üks tervisliku toitumise aluseid. Kui sa aga näksid otse pakendist, sööd kindlasti rohkem kui taldrikule serveerituna. Kui portsjoni enne söömahakkamist välja mõõdad, oled sellest, mida sööd, palju teadlikum. Tutvu pakendatud toiduainete portsjoniinfoga ning söö kõik oma toidukorrad ja ka snäkid taldrikult. Ning soovitavalt söögilaua ääres istudes.
Ei pane söömise ajal kahvlit või lusikat käest.
Liiga kiiresti söömine on täiesti kindel tee kaalus juurde võtmisele. Pead laskma oma ajul ja maol suu liigutamisega harjuda, kuna aju saab täis kõhust signaali alles 20 minutit pärast söömise algust. Need, kes kugistavad toidu alla vähem kui 15 minutiga, riskivad ülesöömisega. Selle asemel hakka sööma tähelepanelikult. Pane pärast igat suutäit kahvel või lusikas käest ning lonksa enne selle uuesti kätte võtmist pisut vett. Ja proovi lugeda, kui mitu korda sa üht suutäit närid – 15-20 korda on piisavalt aeglane.
Kardad rasva.
Kui sa elad ikka veel rasvahirmus, siis nüüd on aeg sellest jagu saada. Tervislikud rasvad (näiteks avokaado, oliivõli, kookosõli, pähklid) on tervisliku dieedi oluline osa. Nad mitte ainult ei anna toidule maitset, vaid aitavad ka sellel pikemat aega maos püsida ning täiskõhutunne kestab kauem. Taimsed rasvad pärsivad ka söögiisu ja ergutavad ainevahetust. Ära karda neid!
Sööd töölaua taga.
See pole sulle ilmselt üllatuseks, et selline käitumine – söömine ja samal ajal töötamine – viib ülesöömisele. Inimesed, kes teevad söömise ajal ka midagi muud, söövad teistest 30-50% rohkem. Ka ei hinda nad õigesti seda, kas kõht on juba täis või mitte, sest tähelepanu on mujal. Seetõttu ahmivad nad sisse hulga rohkem kaloreid kui need, kes korralikult söögilaua taga istudes söövad ja söömisele keskenduvad.
Hoiad rämpstoitu käeulatuses.
Inimene on olemuselt nõrk, eriti selles osas, mis puudutab rasvast ja magusat toitu – need tekitavad sõltuvust. Ühest kontoritöötajate uuringust tuli välja, et ametnikud, kellel laual oli käeulatuses kommitaldrik, sõid 71% enam magusat võrreldes teise grupiga, kel kompvekke pidevalt silma all polnud. See ei tähenda sugugi, et kõigest magusast peaks loobuma. Ära lihtsalt hoia seda käeulatuses.
Allikas: Byrdie
