INTERVJUU | Geeniteadlane Riin Tamm: vananemine ja pikk eluiga sarnanevad loteriile
Kuidas ja miks vananemisprotsess toimub?
Vananemine on tegelikult hästi universaalne protsess ning kõik liigid ju sünnivad ja surevad. Keegi pole siia ilma igavesti elama jäänud. Seda, miks vananemisprotsess üldse olemas on, on sajandeid uuritud, aga väga head seletust sellele polegi. Erinevaid teooriaid on palju ja keegi meist ei kujutaks ju ette, mis maailmas toimuks, kui inimesed ei vananeks ega sureks. Tõenäoliselt oleks katastroof juba ammu käes ja meid endid polekski enam siin.
Mida vananemine tähendab? Inimese organismi funktsionaalsed protsessid aeglustuvad ja inimene ei suuda ümbritsevas keskkonnas enam nii hästi hakkama saada. Juba pärast sündi läbib inimene ühest küljest alles erinevaid arenguprotsesse, aga tegelikult toimub osaliselt ka vananemisprotsess. Aastatega väsib inimese keha ja immuunsüsteem ära. Sündides puutume koheselt kokku ümbritseva keskkonnaga, mis on täis väga erinevaid ja meile silmaga nähtamatuid mikroorganisme. Selleks, et oleksime terved ja tugevad, peab meie immuunsüsteem nendega kohe võitlema hakkama, aga ka immuunsüsteem väsib pikapeale ära ning vananemise käigus hakkavad kujunema erinevad haigused. Hoides immuunsüsteemi tugevana, saab meie vananev organism tunduvalt paremini hakkama.
Mina olen uurinud vananemist molekulaarsel tasandil ehk mis leiab vananedes aset inimese sees ja kuidas meie geenid vananemisprotsessi eest vastutavad. Erinevad organid vananevad inimestel erineva kiirusega sõltuvalt sellest, mis funktsioone need täidavad ja kui intensiivselt neid elu jooksul kasutatakse. Näiteks meie aju võiks üle elada ca seitse keha, aga meie süda ei pea sellisele tempole vastu. Süda ongi organ, mis täidab inimesel väga olulist rolli ja töötab kogu aeg väga intensiivselt. Kuna aju kasutame palju vähem (kuigi võiksime seda palju rohkem teha), saaksime seda ka palju pikemalt kasutada.
Kas vananemist on võimalik aeglustada või üldse peatada?
