TRENNIBLOGI | Nüüd teen puhkuseks seda, mida olin varem trenni pähe teinud!

Et lihased saaksid taastuda, on NTC väljakutse iga neljas “puhkuse nädal” ehk mobility, liikuvus. Põhimõtteliselt tähendab see tervet nädalat jooga/pilatese laadi trenne.

Kui ma eelmisel aastal esimest korda arglikult spordiklubisse vaatama läksin, tahtsin teha kõike korralikult. Lasin endale teha kehaanalüüsi, palusin ühelt klubi treenerilt rühmatrennide soovitusi ning paari elementaarset harjutust, mida jõusaalis ise teha saaksin. Kui masinal sooritasin neid paari lihtsat ettenäidatud harjutust, hakkasin kohe naerma, sest ei suutnud uskuda, kui nõrk ma olen! Isegi 1-taseme (ilma raskusi lisamata, masina enda kaal) juures pidin punnitama. Siis sain riielda: “Kui sa naerad, siis lihased lõdvestuvad! Trennis ei tohi naerda!”

Mulle kui algajale soovitas ta BodyBalance’it, mis on segu joogast, pilatesest, tai-chist – ning kus lõpus ollakse silmad kinni teki all pikali. Mõnus! Selles trennis on tavaliselt ainult naised. Nii harva kui ma sinna jõudsin, olid pärast mitu päeva lihased nii valusad! Ja kõhulihaste seeriad pidin alati pooleli jätma, see trenn oli minu jaoks liiga raske.

Vahel trenni tulles (see kõlab, nagu ma oleksin üsna palju või järjepidavalt käinud...) nägin eelnevat treeningut, näiteks BodyPumpi, kus inimesed tõstsid kange, kõigil higi jooksis ja nad olid näost punased ning nad tundusid mulle hullud (ühe teise trenni nimi ongi Insanity ehk hullus). Kuni ühel päeval nägin punase näoga tuttavat, üsna minu tüüpi Riinat – ühest hullust trennist väljumas. “Tead, kuna ma olen ise nii mõtlik ja aeglane, siis ma ei saa teha trenni, mis mul tuure veel rohkem alla võtab.” Ma polnud sellest kunagi nii mõelnud.

Olles siis kaks aastat harva trennis käies külastanud vaid harmoonilist “KehaTasakaalu” ja pilatest, osutus NTC Challenge üheks nendest hulludest trennidest, kus pärast esimest kümmet minutit on kõik mehed ja naised higised ning trenni lõpuks näost tumepunased.

Ja siis, minu kolmandal nädalal oli see liikuvusnädal, kus tehti puhkuseks seda, mida mina olin varem trenni pähe teinud! Mul oli nii igav (eriti kuna ma veel kohe üldse ei paindu) neid allavaatavaid koerasid ja kobrasid teha ja meenusid Riina sõnad. Tõesti-tõesti – need nädalad, mil olin igapäevaselt või üle päeva ringi karanud, pingutanud, pulsi üles saanud, oli see mulle energiat andnud. Rahulikum painutamine ajas mind pigem rohkem hajevile kui eelmiste nädalate vaimne restart (intensiivse trenniga on aju justkui teisel režiimil, puhkab).

NTC Challenge’il on grupp Facebookis, kus inimesed MyFitnessi klubides üle Eesti jagavad pilte, videoid, soovilugusid, trenninalju. Neljandal nädalal jäin palavikuga koju ning pidin sealt nägema, kuidas teised pärast trenni punastena spordiklubi katusel sügavasse lumme viskuvad. Viiendal nädalal oli Halloween, nii et kõik hullud käisid trennis kostümeeritult! Mina ikka veel tõbine.

Et mul oli endale antud lubadus treenida 3 korda nädalas, olin siis eesmärgist 4 korda maas. Kuuendal nädalal sain käia 4 korda, seega 3 korda olen ikka veel “võlgu”. Hea uudis on see, et nüüdseks on keha juba nii harjunud, et lihased enam ei valuta! NING, mida ma poleks arvanud, et juhtub: kui ma ei saa trenni minna muude kohustuste pärast, siis ma igatsen seda. Mossitan koosolekul või kus tahes ja mõtlen, mida kõike ma praegu trennis saaksin teha...

Kui sina veel ei ole käinud, aga tahad endale väljakutse esitada – ja mitte oodata eneseületustega uue aasta alguseni, nagu ikka lubatakse – siis tule mõni päev meiega trenni ja proovi ise järele. See on kõigile avatud, ent lõpeb juba 15. detsembril, seega – kui tahad kuu aega teha, peaksid esimesel võimalusel alustama. Ainult 5 nädalat jäänud sel korral!