Vahepeal on üles kasvanud põlvkond, kelle jaoks ajakirja nimi Anne & Stiil on midagi täiesti loomulikku ja lahutamatut nagu sukk ja saabas. Mäletan, et kui mind kutsuti kaht väga eripalgelist ajakirja – peent moežurnaali Stiil ja pisut tädiliku tämbriga naisteajakirja Anne – liitma ja peatoimetama, võttis ettepanek seest õõnsaks. Nõukogu raudne soov oli säilitada kummagi ajakirja lugejad ja mõlemad nimed. Ühel tähtsal koosolekul pakuti hübriidajakirja nimeks Anne Stiil. Selle peale pidin tegema mõned hingamisharjutused, hoolimata faktist, et selliseid ägedaid Annesid on olemas küll. Lõpuks saime nime klappima sellisena, nagu see praegu on. Annet ehk talenti ja stiili soovib endas avastada ning välja tuua ju iga naine.

Tahtsime Anne & Stiili esimese numbriga lajatada, tulla välja millegagi, mida pole siinmail varem nähtud ega tehtud. Mis oleks, kui kaanel oleks hoopis mees? Ja tagumine külg oleks teine kaas, kus tervitab naine? Idee tegi nõukogu murelikuks. Kuidas reageerib lugeja? Kas ta ikka ostab sellist ajakirja? Härra nõukogu esimees tunnistas hiljem muiates, et oli tookord välisreisilt Eestisse naastes lennujaamas uurimistööd teinud, pöördunud isiklikult naiste poole stiilis “aga kuidas teile meeldiks naisteajakirja kaanel mees?” Ju siis keegi maha ei laitnud. Nii läkski: Tanel Padar avakaanel ja Lenna Kuurmaa kaunistamas teist poolt.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid