Disainistuudio Guild loovhing Joan Hint muretseb Eesti tuleviku pärast: ma ei näe juhte, kes ühendaks inimesi. Ma ei näe kogukondi, näen erakondi

Joan Hint (30) on disainistuudio Guild loovhing. Ta jääb sulle silma. Isegi kui tema ümber on sada sagivat turisti. Ta on nagu mõnest teisest ajastust, muinasjutust. Ei, mitte printsess ega aadlipreili, rohkem nagu sinivereline saabastega kass – kaval, julge, iseseisev.

Vanalinna tahutud munakivid näi­tavad teed Laial tänaval asuva kaarjate akna­võlvide ja metalse pitsrõduga majani, mille sisemuses tegut­seb Eesti viimane gild — portaal nüüdisaegse ja arhailise vahel –, kus au sees on meister­likkus ja käsitöö; oskused, kunst, eetika ja lihvitus.

Guildi arhitektuursed kübarad ja modernse tegu­viisiga, kuid vihjeid möödunud aegadele kandvad rõivad on valminud vilunud sõrmede all, materjalidest, mis on päris.

Vaadates rõivamärgi lookbook’i, ei leia sealt ühtegi kaadrit, kus modell naerataks joobunult või silmaks sind katemossilikul udusel pilgul. Neil nägudel on helge, kuid tõsine — salapärane silma­vaade. Nagu keskaegsetel maalidelgi. Guildi ise­loomustab terviklikkus, nagu Joanigi.