Kuidas kodune aastavahetus eriliseks muuta? Need toredad ja kummalised vanarahva kombed tagavad sulle eduka uue aasta

Kuidas ennustada valatud õnne pealt? Mida peaks tegema süldist üle jäänud kontidega? Vanarahval oli kõige jaoks nõu ja lahendus olemas. Kui suurem osa neist kommetest tänapäeval enam vajalik pole, siis on ka erandeid. Loe edasi!

Eestis tähistatakse nääre aastavahetusena alates 16. sajandist. Sõna näärid on mitmuslik, nagu paljud olulisi pühi ja perekonnasündmusi märkivad nimetused (jõulud, lihavõtted, suvisted, pulmad, matused, ristsed), ja on pärit alamsaksa keelest, tähendades uut aastat.

Rikkalik kombestik on viimase saja aasta vältel püsinud suuremate muutusteta, jagunedes avalikuks ja koduseks, üksnes oma perele mõeldud nääriõhtuks. Oma tänase ilme sai püha siiski viimase poolesaja aasta jooksul. 20. sajandi esimesel poolel mürati mõnes peres veel tuppatoodud õlgedes või heintes, seejärel hakkas tava hääbuma. Liigutati tööriistu tööde edendamiseks ja raputati viljapuid korraliku õunasaagi saamiseks.

Hea tava kohaselt käiakse surnuaias lähedaste haudadel küünlaid süütamas ja ennustatakse saatust. Loomadele lauta leiva viimine ja nende tervitamine saabuva aasta puhul on unustusse vajumas. Rikkaliku toidulauaga loodetakse endiselt tagada jätk tulevaseks aastaks. Pärast Teist maailmasõda toodi tuppa näärikuusk. Aasta viimasel päeval tõi näärivana kingitusi, Lääne-Eestis ja saartel liikusid ringi näärisokud, kes soovisid head uut aastat.

Varem võeti uus aasta vastu kolistamise ja püssipaukudega, millega peletati eemale igasuguseid deemonlikke jõude. 20. sajandil valmistati ise tossupomme ja bengaali tulesid, mida praegu saab kergesti poest osta; hakati laskma rakette ja korraldama ametlikke ilutulestikke.

Aastavahetuse juurde kuulub küünalde ja säraküünaldega (ilmusid Eestisse 19. sajandi lõpul) kuusk. Küünlad süüdatakse ka aknal või laual küünlajalas ja viimastel kümnenditel õues välisukse ees.

Aastavahetus on suurepärane aeg tulevikku vaatamiseks: siis saab ennustada järgmisel aastal toimuvaid muutusi inimese elus: abiellumist, lapse sündi, pereliikme surma, kauget reisi, kroonusseminekut. Kõik on siis erakordselt oluline, häid või halbu endeid sisaldav: kuidas minna magama, kuidas hommikul üles tõusta, millest kõnelevad puud, loomad, ilm, inimeste käitumine, millest uusaastaöö unenäod.

Muidugi on vanarahva soovitused ka vastuolulised. Uusaastaööl on vaja korda saata tohutult palju asju, et järgmine aasta kujuneks õnnelik, et loomad oleksid terved, vili kasvaks hästi, heinategu õnnestuks, kalasaagid oleksid vägevad, kodu korras, inimesed terved ja pahad vaimud majast eemal.

Kõigi nende rituaalide läbiviimine nõuab rohkem kui ühe öö ja uusaasta öösel üleval olemine ongi väga kasulik - mitmed ended väidavad, et magama ei tohigi jääda. Aga samas näitab selle öö unenägu tulevikku. Ja magada tuleb riietes, sokid või koguni saapad jalas, muidu nõelab sind suvel madu, jalad lähevad kärna või juhtub muud hullu. Või hammustab kurat varba ära.

Mõned rahvakalendri tavad

• Vanarahva tarkuste kohaselt tuli vana-aasta õhtul tehtud tuhk lees tasaseks siluda. Kass aetud toast välja. Uueaasta hommikul vaadatud, kelle jäljed on tuha peal. Kui olnud vana inimese jälg, siis surnud vana inimene ära, kui olnud lapse jälg tuha peal, siis sündinud laps. Kui üks jälg – sünnib, sureb üks. Palju jälgi – sünnib, sureb palju.

• Kui uue aasta öösel kuuldi lehma müügimist või lamba määgimist, siis sai kahju.

• Perenaine pani öösi karbid laua peale kummuli ja iga karbi alla pandi üks asi, nagu leiba, liha, mulda, pupesid, sõrmussid ja muid sihukesi asju. Kui siis uue aasta hommuku tuli, aas perenaine pererahva üles õnne võtma, igaüks võttis siis ühe karbi alt. Kellele siis leevaraasuke juhtus, see sai ikke see aasta süüa, kellele mullatükk juhtus, see sureb see aasta ää. Pupe tähendas naesterahvale, et see suab see oasta pulmi (kihlusi).

• Vana-aasta õhtu pühkmed pühiti kokku külimitti. Öösel pidi pühkmetega kella 12 aegu ristteele minema. Ise pidid ronima aga külimiti otsa ja kuulama, mis häält sa siis kuuled. Kui näiteks kuulsid kellasid, tulid järgmisel aastal kosjad; kui lauakolinat, siis surma.

Aastavahetusel peab saama puhata ja hästi süüa. Seepärast tuleb suuremad tööd varem lõpetada, kodu tuleb hoolikult koristada ja valmistada jõulutoidud. Vana aasta viimasel päeval on tarvis saunas ihu ja hing puhtaks vihelda ning loputada. Kui elujärg on parasjagu kehv ja sauna pole, on ka duši all käimine parem kui mitte midagi.

Kui teed vana aasta õhtul sülti ja kondid jäävad üle, siis pange need erinevate inimeste nimel enne kella 12 maha. Kelle poolt pandud kondi koer ära sööb, sellel inimesel veab elus.

Võetakse suurem kauss või nõu, pannakse vett täis, keerutatakse vesi keerlema. Siis võetakse kaks puusütt, ristitakse neile nimed ja pannakse teine teisele poole kausiserva ujuma. Kui söed kokku lähevad, astuvad järgmisel aastal need isikud abiellu. Ühtlasi vaadeldakse ka, kumb süsi teisele järele jõuab, see püüab teist.

Vana-aasta kell 12.00 öösel tuli raha lugeda – siis on sul alati raha taskus.

Vana-aasta õhtu panid pätsi leiba laua peale, soola alla. Siis pidi aasta otsa süda kindel olema.

Ennustamine

Vanarahva tarkust jälgides uputatakse laulatussõrmus veeklaasi põhja, et tulevase nägu ringi sisse ilmuks, mõni julgem paneb ehk karaski padja alla - usutakse, et kui viimane mureneb, tuleb uuel aastal surm.

Õnne valatakse, et saada vihjeid uuel aastal ees ootavast. Õnne peaks valama pere tähtsaim inimene, kes toimetab tavaliselt muudki olulist. Nagu ennustaja ikka, nii peab ka õnnevalaja olema kaine. Enne valama asumist peaks hetkeks rahunema ja puhastama oma meeled.

Sulatina (või küünlavaha) valatakse külma veega täidetud anumasse. Võib sulatada ka suurema koguse tina ja valada seda jaokaupa. Iga valamise eel peab ütlema või mõtlema, kelle uue aasta õnne just valatakse.

Mõned tõlgendused:

• Hoburaud - uuel aastal ootab sind erakordselt suur õnn.
• Kohver või kott - sind ootab ees pikem reis või koguni kolimine teise kohta.
• Purjekas tähendab merereisi.
• Sigrimigriline kuju tähendab, et su elus on tulekul segane periood ja pead hästi järele mõtlema, missugust teed valida.
• Kroon tähendab pulmapidu.
• Koer tähendab hea sõbra leidmist.
• Lokiline naisepea tähendab pahandusi naabritega.
• Võti tähendab, et avastad enda jaoks uuel aastal midagi väga olulist.
• Kirst ei tähenda sugugi surma, hoopis täiesti uue elusuuna leidmist.
• Sõrmus tähendab abielu või enda sidumist mingi kindla inimeste grupiga.
• Kui õnnetina küljest pudeneb lahti väike sabake, siis tähendab see, et mingi mure või ebaõnn kaob sinu elust.
• Teistpidi tõlgendusi: Kui õnnevalamisel tinatükil on püssi kuju, siis saab jahimehi selles majas, kui kirstu kuju, siis oodatakse matuseid. Kui juhtus tulema raha kuju, siis see, kes valas õnne, sai palju raha.

Uue aasta ettevõtmised:

• Nääripäeva hommikul ei tohtinud naisterahvas esimesena teise tallu minna, sest naistega pidavat õnnetus kaasa minema.
• Uuel aastal peab alati kalal käima. Kas saad kala või ei, ükskõik, aga käima peab. Siis on aasta läbi kalaõnn.
• Kui 13 inimest uue aasta õhtal ühes lauas istuvad, siis sureb üks neist käesoleval aastal ära.
• Uue aasta ööl seisab söök kogu öö laual. Sööma peab 12 korda, et saada 12 seemet vilja.
• Uue aasta hommikul ei pühitud tuba, siis pühid ühtepuhku.
• Uue aasta hommikul peremees pidi kaevust esimese vee tooma.
• Uue aasta hommikul peab hõbeasi silmavee vannis olema, siis ei tule tervel aastal talus silmahaigust ette.

Vanarahva mõtteterad:

Uusaastahommikul pidid tüdrukud söötma kassi ennem kui sõid ise, siis oli lootust saada mehele samal aastal. Tori.

Vana-aasta viimsel õhtul pandakse noad kõik rattakodarate moodi ringi laua pääle, teravad otsad sissepoole, siis kari seisab suvel koos. Käina.

Uuel aastal pidi kalatoitu tegema, siis pidi kala olema. Uuel aastal pidi kalasoomused panema vestitasku, sis pidi kah raha olema. Võnnu.

Uueaasta laupäeva hommiku vara peab kõiki maja anumaid vana aasta sõnnikust puhtaks küürima ja kõige selle tööga seks ajaks valmis olema, kui valge tuleb; kui aga mitte valge ajaks valmis ei jõua, siis jäävad tuleva aasta tööd kõik ripakille. Kuusalu.

Uueaasta ommugu es tohi tuba pühkida, et sis pühit rikkuse vällä. Sangaste.

Kui vana-aasta viimasel päeval puid või oksi tuuakse, siis saab sel aastal kalu. Kihnu.

Vana-aasta õhtu ei tohi tuld ära puhata, siis ei näe õnn uuel aastal sisse tulla. Suure-Jaani.

Uueaasta öö on nii püha, et siis üks aeg on kõik vesi viin. Märjamaa.

Usuti, et ööl enne uut aastat kõik veed jõgedes ja järvedes on muudetud viinaks. Tartu-Maarja.

Vana-aasta õhtu tuleb heita magama riietega, rahakott taskus, siis pole eeloleval aastal rahapuudust karta. Suure-Jaani.

Vana-aasta õhtul magama jääjad nõeluti riideid-pidi kas asemekoti või teiste magajate riiete külge. Kolga-Jaani.

Nääriba laupa õhtul saunast alasti ära tulles viheldud vihaga kõik õunapuud üle, siis kasvada õunad hästi. Mustjala.

Allikad: Ajakiri Naised, Õhtuleht, Eesti Päevaleht, Laeva raamatukogu, folklore.ee