Elvis armastas kinkida autosid ja võitles ravimisõltuvusega: tabletid mõjusid, nagu maksaksid need kõige eest

Elvis leidis alati, et „raha jagamine annab sellele väärtuse“ ja talle meeldis näha inimeste nägusid, kui ta ulatas neile uhiuue läikiva auto võtmed. Ta oli kogu elu autosid armastanud, mis oli ameerikalikkuse kõige võimsam sümbol ja tema meelest polnud olemas paremat kingitust... Avaldame katkendi Ray Connolly raamatust „Elvis Presley. Üksildane elu“.

Hea meeleolu ei kestnud kaua. 1974. aasta jaanuaris sai Elvis kolmkümmend üheksa ja ehkki Memphis kuulutas tema sünnipäeva Elvis Presley päevaks ja korraldas paraadi Highway 51 lõigul Gracelandi ees, mis oli nimetatud Elvis Presley Boulevardiks, olid eelmisel aastal teda vaevanud tervisehädad peagi tagasi. Alguses olid need tühised asjad – ikka ja jälle sisse kasvav varbaküüs, siis hambavalu, mis on alati ebameeldiv. 

Elvise töökoormus oli armutu ja pärast lühikest pausi läks ta tuurile Californias, mille järel esines ta nädal aega kaks korda õhtu jooksul Nevadas Lake Tahoe ääres. Juunikuus oli veel kakskümmend viis esinemist keskläänelinnades. Mõistagi ei olnud arvustused positiivsed ja tema esinemist kirjeldati kui „loidu“. Teenistus oli küll korralik ja Elvisel tuli peale järjekordne ostuhullus, kui ta ostis ühel päeval oma kaaskonnale üheksa Lincolni, mille viis järgmisel päeval tagasi ja vahetas Cadillacide vastu.

Tabletid mõjusid, nagu maksaksid need kõige eest...