Kui õpetajaamet põletab läbi: soovisin lihtsalt teki üle pea tõmmata, kuni ühel päeval mõistsin: that’s it

Kui mõtled koolile, siis milline õpetaja sulle esimesena meenub? On see keegi, kes sinusse alati uskus? Või vastupidi, iga kord kahtles. “Õpetajal on meie isiksuse kujunemisele tohutu mõju. Peale selle, kui hästi ta oma ainet valdab, on tähtsad ka tema väärtused — mida ta elus oluliseks peab,” ütleb õpetaja Tamara Sekhniashvili.

Enne kui Tamara Gruusiast Eestisse kolis, õppis ta ülikoolis Euroopa uuringuid ja rahvus­vahelisi suhteid. Vahetusaastal sattus ta semestriks Tallinna. “Õpetajaks saamine oli minu jaoks ootamatu käik. Olin aktiivne, heade tulemustega tudeng.” Kui õppejõud soovitas tal kandideerida tööle ühte hinnatud, IB-programmiga kooli, haaras Tamara võimalusest. Peagi alustaski ta tööd õppeassistendina. “Sain kiiresti aru, et mulle meeldib lastega töötada, ning mõistsin, et olen hea uute teadmiste edastamises. Loomingulise inimesena pole ma kunagi arvanud, et asju peaks tegema nii nagu alati. Ennast ja õpilasi arendab palju rohkem, kui leiad uusi lähenemisnurki.”

Ambitsioonika naisena asus Tamara end täiendama. Üsna varsti sai temast täiskohaga õpetaja, seejärel kooli raamatukogu ja uurimis­keskuse juht. “Kui teised õpetajad andsid mu tundidele tagasisidet, siis võtsin selle vastu tänutundega, sest ainult nii saab kasvada.”

Kolm aastat hiljem tundis Tamara, et