Olen üsna eklektiline lugeja – nii kui mõni huvitav soovitus ette jääb, ostan kohe raamatu ära ja teen algust ka. Raamatuvirn voodi kõrval ja pooleliolev nimekiri Kindle’is on kogu aeg kõrge ja pikk, sest kui kohe raamatut ei soeta, unustan selle ära. Viimasel pooleteisel aastal olen lugenud igal õhtul enne magamajäämist Rex Stouti Nero Wolfe’i lugusid. Kõige hullem on, et loen ka vannis, ja uputasin oma esimese Kindle’i kogemata äragi. Samas püüan