Naine, kelle kodus pärineb kõik teiselt ringilt: kust sa tead uut asja ostes, milline väike hiinlane oma viha sinna sisse pani?

On lumine pärastlõuna, kui sean sammud Kalamajja, külla Külli Kangurile. Tema kodu on justkui mingist muust ajastust – kogu mööbel ja nipsasjakesed pärinevad teise ringi kauplustest. Või nagu ta ise ütleb: „Ma olen kõik siia noka vahel ükshaaval tassinud.“

Neljakümne kolme ruutmeetrine korter osteti paarkümmend aastat tagasi. Algul elas noorpere seal kolmekesi. Veidi aja pärast ilmnes võimalus end sisse seada kõrvalmajja suurematesse ruumidesse. Nüüd, kui laps on üles kasvatatud, on Külli tagasi väiksemale pinnale jõudnud. „Minu kolimine on olnud väga tore – sinna ja tagasi läbi aiaaugu.“

Juba uksel võtab meid vastu saiakeste ja värske kohvi lõhn. „Pirukaid ma ise ei teinud, need tegi Eesti Pagar,“ ütleb Külli. Kõik muu siin ruumides on väikeste eranditega tema kätetöö. Mitukümmend aastat välja üüritud korter sai perenaise naastes täieliku remondi. Seinad ja laed valge värvikorra alla, põrandatele kaltsuvaibad. Mis tooni poolest ei sobi, võõpab ta üle kas kuldse spreivärviga või paneb kangad pesumasinasse tekstiilivärvidega pessu. Küllile meeldib vastavalt aastaajale vahetada padjakatteid ja vaipu. Lemmikuteks on roosad ja lillad toonid, suvel aga hoopiski sinine.