Kas see tablett võib tõesti vananemise peatada? Teadus arvab nii

Oleme omal nahal kogenud, et probiootikumide võtmine hoiab meie kõhud tervete ja õnnelikena, kuid kui kuulsime, et nende imetablettide (lisaks on neid saadaval ka pulbri vormis) igapäevane võtmine võib mõjuda äärmiselt kasulikult naha välimusele, aga ka seedetrakti tööle, kuulasime veelgi tähelepanelikumalt. Ei, tegemist pole lihtsalt turundustrikiga (uurisime ka selle välja), vaid hiljuti avaldatud uuring näitas, et pärast 12-nädalast regulaarset probiootikumide manustamist vähenes uuringus osalejatel kortsude sügavus ning naha sära ja elastsus suurenesid 13,17 protsenti.

Kui seedeelundkonnas toimuvad kõik protsessid õigesti ja korrapäraselt, eemalduvad üleliigsed tooted ja toksiinid kehast naha asemel hoopis sisikonna kaudu. Just, ja siin me olime, süüdistamas vistrike tekkes šokolaaditahvlit. Tegelikkuses võib selle taga olla hoopis kõht, mida ei oleks keegi varem osanud arvata. Nimelt ei saa enam süüdistada seda, mida me täpselt sööme, vaid seda, kui hästi seda seedime (või mitte).

Kui sinu sisikonnas on ummistused, lisaks sellele ka aeglane ja ebatasakaalus olev mikrofloora, siis lahvatab seal põletik, mis võib end väljendada ebameeldivates nahamuredes nagu ekseem ja psoriaas. Seega ei too kõhupiirkonna ebakorrapärane töö endaga kaasa vaid vistrikke, vaid ka kuiva, kortsulise, elujõuetu ja paistes jume.

Loe edasi ja saa teada, kas probiootikumid tõepoolest suudavad naha vananemist ennetada.

Kuidas probiootikumid vistrikke ennetavad?

„Probiootikumides sisalduvad spetsiifilised bakterid tunduvad stimuleerivat enam regulatiivseid või rahustavaid immuunrakke ja hoiavad põletikke eemal,“ selgitab Natalie Lamb, toitumisterapeut ja BioKult toidulisandite nõustaja. „Kusjuures, uuringud on ka näidanud, et need võivad vähendada aknet, mida põhjustab liigne rasutootmine nahas. Seda vallandab tavaliselt stress ning viimane mõjub omakorda häirivalt soolestiku mikrofloorale. Traditsiooniliselt on inimesed igapäevaselt söönud kääritatud toite ning mitte puutunud kokku keskkonnast või elustiilist tingitud faktoritega, mis võivad häirida kõhu mikrofloorat nagu antibiootikumid, saastatus, ebatervislik toit ja krooniline stress.“

Lisaks stressile avaldab mõju ka vanus. Me juba teame, et nahas hakkab alates 20ndate eluaastate teisest poolest vähenema kollageeni tase. Täpselt sama teeb ka kõhu mikrobioota mitmekesisus ja koostis. Kui sa ei jälgi antioksüdantide ja kasulike rasvhapete rohket toitumisplaani või kannatad stressi, ärritunud soole sündroomi käes või elad ülimalt päikselises või tugevalt saastatud piirkonnas, siis suure tõenäosusega avaldad suurt soovimatut survet just oma kõhu mikrobiootale. Jah, selles on süüdi suurem osa meist kõigist.

Superbakterid

Probiootikumide toidulisandid sisaldavad tavaliselt enam kui miljardit bakterit ja Lamb ütleb, et inimeses leidub neid kokku enam kui triljon. Kuigi on hea mõte võtta ülimalt kasulikku toidulisandit, mis katab pea kõik sinu vajadused, siis tekib siiski küsimus, mida peaks täpsemalt tegema, et garanteerida toidulisandite kasulik mõju just nahale.

„Lactobacillus and Bifidobacterium nime kandvad bakterid on kaks kõige laialdasemalt kasutusel olevat ning nendega on juba seotud ka hulgaliselt avalduvaid nahahoolduse uuringuid,“ ütleb Lamb. „Bifidobacterium breve nime kandva bakteri kohta on välja toodud, et see suudab ennetada fotovananemist ning mõjub leevendavat rosaatsea sümptomitele. Lactobacillus plantarumi osas on aga leitud, et see parandab naha niiskustaset, mõjub positiivselt kortsudele, naha särale ja elastsusele.“

Kui tunned, et võtad juba praegu piisavalt vitamiine, tablette ja valgupulbreid, siis on alati heaks valikuks lisada igapäevasesse toitumiskavasse kääritatud toite ja kasulikke piimhappebaktereid sisalduvaid jogurteid. Mandira London, Inglismaa esimene värskele jogurtile pühendunud kohvik pakub kõike alates bioaktiivainetega rikastatud jogurtismuutidest ja keefiritest kuni toitudeni, milles sisalduvad spetsiaalsed piimhappebakterite toidusegud. „Meie jogurtid sisalduvad spetsiaalseid aktiivseid bifidobaktereid, mis alistavad probleemse naha, lactobacillus bulgaricust, mis mõjub ühtlustavalt nahatoonile ja särale ning streptokokk termofiile, mis tõestatult aitavad vähendada ja leevendada põletikku, naha tundlikkust ning parandada naha niiskustaset,“ sõnab Mandira kaasasutaja Deyvi Sidi-Sarfati.

Kui sa ei talu laktoosi, siis ära muretse. Kuigi näiteks kookosekeefir ei sisalda nii palju kasulikke piimhappebaktereid kui laktoosi sisaldavad variandid, on see siiski kasulikuks valikuks. Pane ka tähele, et ka täispiima baasil valmistatud keefir võib laktoosivaba olla, kuna kääritamise protsessi ajal imavad keefiri terad selle endasse.

Kui kiiresti näeb tulemusi?

Just nagu iga nahahooldusega pead ka probiootikume vähemalt kuu aega sööma (ehk ühe täieliku nahatsükli jooksul), enne kui esimesi tulemusi näed. Hiljuti läbiviidud 12-nädalased testid näitasid, et tulemused läksid ajaga üha paremaks. See kõik oleneb päevasest probiootikumide doosist ja loomulikult ka sellest kui terve või kui ebakorrapärane sinu soolestiku toimimine enne probiootikumide sööma hakkamist oli. Tee kindlaks, et hoiaksid kindlasti silma peal probiootikumide aegumiskuupäevadel ning sellel, et mõningaid probiootikume peab säilitama külmkapis. Lisaks sellele otsi pakenditelt ka märksõnu, näiteks, kui palju elusorganisme konkreetsetes probiootikumides sisaldub ja missuguseid baktereid on täpselt kasutatud, et teha kindlaks, et saaksid täpselt neid aineid, mida sinu nahk vajab.

Heaks uudiseks on ka see, et vaatamata esialgsele pühendumisele ei pea sa probiootikume igapäevaselt igavesti võtma. Kuigi see garanteerib organismi korraliku toimimise, siis selleks ajaks, kui oled oma kõhu normaalsesse rütmi saanud, aitab ka tervislik ja täisväärtuslik toitumine säilitada klaari nahka ja seda veelgi enam tervemaks muuta.

Allikas: Byrdie