Keha
05.03.2019, 19:55

VALUS PIHTIMUS | Ühe raseduse lõpp: küürisin põlvili maas tualetipõrandat, samal ajal lakkamatult nuttes

 (2)
Istusime 2016. aasta kevadel abikaasaga ultrahelikabineti ukse taga. Olime kannatamatud ja ärevil, tahtsime oma ilmaimet ekraanil näha. Enne meid väljus üks paar – naisel pisarad silmis, mehel pilk maas. Vaatasime abikaasaga teineteisele närviliselt otsa: kuidas meil läheb?
Tekst: Anna Elisabeth Kaljuvee
Fotod: Krõõt Tarkmeel, Unsplash

Läks hästi, läks veatult ja sügisel sündis meie poeg. Kuid kaks aastat hiljem sain minagi märgade silmadega ultraheli­kabinetist lahkuda.

Minu esimene rasedus möödus suuresti kompli­katsioonideta. Lisaks olime lapseootele jäänud hetkel, mil seda soovisime ja otsustasime. Nõnda elasimegi õndsalt naiivses teeme-lihtsalt-lapsi-mullis.

Edasi lugemiseks:
Mis on Delfi Kogupakett?
Kommenteeri Loe kommentaare (2)