Raba on olnud läbi aegade rahu ja mõtiskluste koht. Samuti sõjaajal pagemise koht, vaikne pelgupaik. Rabasse ei saanud niisama minna, salakavalaid laukaid pidi tundma ja loodust tunnetama. Soodest on läbi ajaloo räägitud ka hirmujutte. Ürgvanadel rabadel on rahvalugudes oluline roll kanda. Sellel oli ka praktiline kaalutlus, sest kardeti, et lapsed võivad pahaaimamatult rabasse uppuda. Seepärast hoiatati neid juba varasest east sookoletiste ja vetevaimude eest. Nõnda said õudsed lood aina hoogu juurde ja tekkisid üha uued muistendid.

Perit Muuga “Vaikuse pelgupaik”

“Vaikuse pelgupaik” äratab müstilised sookaunitarid pikast unest ja muudab muinasjutu reaalsuseks. Kaunid murtud toonid, abstraktsed maalähedased mustrid ja erksad loomaprindid moodustavad harmoonilise terviku. Naturaalsed trikotaažkangad, karune vill, kehahellitavad karvased ja mahulised tekstuurid ning sillerdavad litrid mähivad kandja pehmesse unistusse.

Mugavad kleidid, seelikud, pluusid, püksid ja pükstükk sobivad hästi nii kodus diivanil mõnulemiseks kui ka kohvikusse või teatrisse. Metallihelk ja säravad litrid ootavad jõulu- ning aastalõpu pidustusi. Soojad kampsunid, mantlid ja keep on ideaalsed jahedateks sügisõhtuteks või talviseks pakaseks. Malbema vabama vormiga lõikeid tasakaalustavad metallist pandlad ja ketid, lisades kollektsiooni vanade eestlaste vankumatult tugevat karakterit.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena