Kahe poja ema: vaatasin sotsiaal­meediast teiste elusid ja nende laste klantspilte ajal, kui omad lapsed tähele­panust ilma jätsin

Kas avad iga kord valgusfoori taga peatudes Facebooki? Võtad telefoni kaasa ka tualetti minnes? Lasid lemmikroa kõrbema, sest tegid sellest instapilti? Kallim tuli kelmika ettepanekuga seksiks, kuid sina tahtsid enne uudised lõpuni lugeda? Kui vastad pigem jah, võid end suure tõenäosusega nutihoolikuks nimetada. Sa ei kontrolli enam oma telefoni, sinu telefon kontrollib sind!

“Vaatasin sotsiaal­meediast teiste elusid ja nende laste klantspilte ajal, kui omad lapsed nii vajalikust tähele­panust ilma jätsin,” ütleb kahe poja ema Raili Kääramees (37). Üliõpilane Elise Lomp (20) elas rahulolu nimel, mida andis iga tema postitustele pandud like. “Lõin pea vastu lauanurka ära, nii et verd voolas. Haarasin kohe telefoni järele, et sellest Snapchatis video teha…” Raili ja Elise räägivad, kuidas nad nuti­sõltuvuse tõttu elu üle kontrolli kaotasid, ning psühholoog Triin-Ketlin Siska selgitab, miks see nii läks

RAILI LUGU

Raili teab, mis on Orkut ja Rate, ka Facebookis oli ta kohe, kui see Eestis populaarsust koguma hakkas. Esialgu ei seganud neist ükski tema päriselu, kuid aja jooksul läks kõik käest.

“Minu nutisõltuvuse tekkimise aeg ulatub seitsme aasta taha, kui imetasin esimest last. Beebi sõi vahel 40 minutit jutti ja ma lihtsalt ei osanud selle aja jooksul midagi muud teha. Oleks võinud ju imetades raamatut lugeda, kas või telekast seebikat vaadata, aga see on nutisõltlase tagantjärele tarkus,” ütleb Raili, kes teab hästi, mis tunne on üha uusi ja uusi postitusi kerides loota, et kohe-kohe tuleb silme ette midagi eriti huvitavat. “Facebook ei saa ju kunagi otsa ja sotsiaalmeedia­sõltuvuse vältimiseks meievanused emapiimaga õpetussõnu kaasa ei saanud,” nendib noor ema.