Kõik need põnevad taimed, soojad sumedad ööd, hoopis teise temperamendiga ini­mesed, värvid, flamenko, soojus, päike ja sinine taevas – armusin lühikese nädalakese jooksul Hispaaniasse ülepea­kaela. Aga läks omajagu aega ja unistamist, kuniks julgesin võõrsile kolimise lõpuks ette võtta.

Andaluusiasse saabusime terve perega – lisaks minule ka abikaasa ja meie aastane pisipoeg. Esialgu tulime lihtsalt vaatama, kuidas läheb ja kas saame võõrsil hakkama. Minu abikaasa oli enne meie tutvu­mist paar kuud Türgis elanud, kuid mina polnud kunagi nädalakesest kauem Eestist eemal viibinud ja tahtsime proovida, kas Hispaania on siin pikemalt aega veetes sama tore kui puhkusereisil või hakkavad võõramaised kombed ja hispaanlaste elav loomus meid hoopis väsitama. Äkki on siin põhjamaa inimeste jaoks üleüldse liiga kuum või tuleb peale koduigatsus? Need hirmud olid asjatud.