Seega, kui ka sina tunned, et enam ei jaksa, on ehk abi Kristeli soovitustest:

1. Leia aega iseenda jaoks. Mina käin igal hommikul hobusega sõitmas (ärkan kell seitse hommikul ja olen tavaliselt enne 9:15 tagasi, kui pereliikmed just ärkavad).

2. Kindel graafik ja rutiin. Teen selle üks päev ette ja kui mul on kõned, kontrollin ka Marko (abikaasa — toim.) kalendrit, et olla kindel, et tema saab sel ajal laste eest hoolitseda. Me peame oma graafikuid vastavalt sättima ja proovima teineteist mitte üllatada.

3. Kupata lapsed varem voodisse. Kui meil oli olemas kogu abi, mida vajasime, lubasime neil vahel minna voodisse kella kümne paiku. Seda enam ei juhtu.

4. Nuta, et emotsioone vabastada. On okei, kui kõik ei ole hästi.

5. Jaga oma raskusi teiste lapsevanematega. Mul on tohutu toetajaskond. Rääkimine aitab mind alati!

6. Toetage teineteist. Anname Markoga teineteisele aega, mida me vajame. Olgu selleks siis lihtsalt natukene aega vaikuses, hobidega tegelemiseks vms.

7. Ole oma meeskonnaliikmetega avameelne, kui sul on raske, et nad teaksid osa koormast enda kanda võtta.

8. Valmista toit mõned päevad ette. Me tellime toidukauba koju, et poodlemiselt aega säästa.

9. Minu ema!

Kui ma mõned nädalad tagasi teilt abi palusin, soovitati mulle kõige rohkem, et paneksin paika kindla plaani, rutiini, graafiku ja järjestaksin selleks nimekirjas prioriteedid, et oleks lihtsam fookust hoida. Ja samuti, et leiaksin enda jaoks aega, isegi, kui tegemist on kõigest 30 minutiga.

Ma ei suuda isegi ette kujutada, mida mõned teist praegu läbi elavad, kui ei ole kõrval toetavat partnerit või paindlikku töögraafikut, aga teadke, et maailmas on inimesi, kes on valmis teid toetama. Küsige abi. Rääkige teineteisega. Jagage armastust.

Toetame teineteist nii palju kui võimalik ja võtame tund korraga. Lisaks, ära unusta endast hoolida.

Keegi ütles: “Ära muretse asjade pärast, mida sa muuta ei saa.”