Kui ühiskonnas või kodus räägiti pidevalt hakkama saamisest, ellu jäämisest, piiratud ressurssidest, mitte ei keskendutud täiendavate võimaluste leidmisele, et heaolu kasvatada, võttis inimene selle mõtteviisi omaks: nii ongi normaalne! Laps, kellele kodus pidevalt öeldakse, et lõpeta unistamine ja leia endale normaalne ehk keskmise või sellest parema palgaga töökoht, lõpetabki mingi hetk unistamise ja hakkab oma võimetes kahtlema.

Peamiseks takistuseks kasvuni ongi harjumuslik mõtlemine

Mitte see, kes sa oled, ei hoia sind tagasi sissetulekute kasvatamisest ja elamast oma unistuste elu, vaid see, kes sa arvad, et sa pole.