Varem elas Egle pere kahetoalises korteris. Kui perekond kasvas viieliikmeliseks, jäi kodu kiiresti ahtakeseks. “Nõudlus rohkema ruumi järele tekkis kohe, kui pesamunaga sünnitusmajast koju jõudsime. Unustuse hõlma vajunud majaehitamise teema kerkis uuesti päevakorda,” meenutab Egle. Nad olid juba paar aastat tutvunud kuulutusportaalides pakutud eluasemetega, käinud mitut isegi vaatamas, kuid ühel või teisel põhjusel ei kandnud otsingud vilja. “Lihtsalt ei tekkinud südant kiiremini põksuma panevat äratundmisrõõmu,” tõdeb Egle. “Ja kuna seda tunnet ei tekkinud, oli ainuõige ja loomulik samm ise maja ehitama hakata. Kaks aastat ja mõned hallid juuksekarvad hiljem oli meil enda kätega ehitatud maja niipalju valmis, et saime oma esimese laupäevahommiku pannkookidega vastu võtta.”
Bullerbyt ei tulnud
Krundi Tartumaal kinkisid perele Egle abikaasa Martti (40) vanemad. Katastriüksus sai nimeks Augusti — ühelt poolt austusavaldusena vanematele, sest Martti vanavanaisa oli August, teisalt sellepärast, et ehitamiseks vajalikke dokumente hakati ajama 2017. aasta augustikuus.