Anne & Stiili peatoimetaja Kelly Kipper: hinges möllas tõeline märul – hirm ja adrenaliin sähvisid ringi nagu komeedid

Porto. Kirjanduslikult liialdades umbes sada aastat tagasi. On südaöötund. Tean, sest eemalt kõmisevad kirikukellad on äsja õnnistanud magavat linna kaheteistkümne hõbeheleda löögiga.

Longin oma Airbnb korteri poole mööda tänavat, mis veel mõni tund varem tulitas elust: aeglases rongis liikuvad poodlejad, sisemise kompassi kaotanud turistid, kohvikuaknad, kust piilumas pastel de nata magusad armeed.

Nüüd on vaid tühjus ja tintsinine taevas, kuniks märkan tulesid ühe suletud kohviku markiisi all. Üksik laud, kuus võõrast selle ümber. Veiniklaasid. Punased ja valged segamini. Helde kohvikuomanik pakub lonkijale lahkelt istet. Ta selgitab, et lokaal on küll ametlikult kinni, kuid valitud seltskonnale leidub ikka pingike. Eemalt paistavad kaks kõlarit ja mikrofon. Selgub, et need on jäänud sinna ametlikust esinejast, kes lahkus tundide eest, kui kohvikbaar suleti.