Eestlased jagavad pulmaäpardusi: ärajäänud lennud, kadunud kohvrid, ümberkukkunud tort ja õnnetusega alanud mesinädalad

Unistuste kleit, filigraanne vahukooretort, ojadena voolav vahuvein, õnnepisarad... Kõigist pingutustest hoolimata võib juhtuda, et sinu elu tähtsaim päev meenutab muinasjutu asemel romantilist komöödiat või kriise täis seebiooperit.

„Igas pulmas juhtub midagi. Alati,“ tõdeb 22 aastat pulmakorraldaja ja dekoraatorina töötanud Tiia Maria Tamberg. „Aga seda peab võtma huumoriga. Minu kui korraldaja ülesanne on tagada selline pidu, et päevakangelased viperusi ei märkaks. Paljusid asju pole ma noorpaarile kunagi rääkinud. Mitte sellepärast, et ennast kangelasena näidata, vaid seetõttu, et minu töö on ootamatused ära lahendada. Pole vaja pärast kelkida, mis tegin.“

Naine ei laida maha pruutpaari soovi ise pulm korraldada, aga sel juhul tuleks olla teadlik peennüanssidest, muidu on ootamatused kerged tulema. Näiteks otsustab mõni külaline viimasel hetkel teise kaaslase kaasa võtta, sest kutse kättesaamise ja peo vahele jääb mitu kuud ning vahepeal on jõutud eelmisest partnerist lahku minna. Nii on juhtunud, et pulmaisa kutsub kaaslase pildile ekspruudi nimega või on sama äpardus lauakohta näitaval nimekaardil. Lauljadki on piinlikke vigu teinud. Näiteks kutsunud pruuti vale nimega, mis puhtjuhuslikult kuulus peigmehe eelmisele kaasale.