Mis juhtub kehaga kui söömisest loobuda ja liiga kaua paastuda?
Ainult vett juues ja mitte süües kulutab keha umbes kahe päevaga ära toidu, mida oled varem söönud, ja glükogeenivarud. Selle aja jooksul oled sa näljane ja su veresuhkru tase langeb, mistõttu võid end tunda nõrga, jõuetu ja uimasena ning sul puudub keskendumisvõime. Sa kaotad mõne kilo, millest enamik on vedelik, sest sa eritad rohkem uriini. Kahe päeva pärast hakkab keha energiatootmises täielikult sõltuma omaenese kütusest – oma rasvavarudest ja lihaskoest.
Kolmepäevase paastumise järel täheldatakse tavaliselt näljapiinade lõppemist ja halva hingeõhu algust. Hingeõhk võib hakata haisema pirnidropsi või küünelakieemaldaja järele ja selle põhjuseks on ketoonideks nimetatavate ainete tootmine, mis leiab aset siis, kui glükoosi puudumisel põletatakse rasva. Sa hakkad tundma “paastueufooriat” – sa oled täis energiat ja su pea on selge; samas oled sa rahulik. Su ainevahetus aeglustub, püüdes energiat säästa, ja sul võib pisut külm hakata. Võib esineda kõhukinnisust. Veekadu koos mineraalainete, sh naatriumi ja kaaliumi kaoga, jätkub. Kaal langeb umbes 500 g päevas.
Kui paast kestab kauem kui paar päeva, võib see hakata koormama südant ja neere. Ilmnema hakkab toitainete vaegus (nt ilma C-vitamiinita võivad igemed veritsema hakata). Võib tekkida luuhõrenemine ja naistel võib kaduda menstruatsioon. Pikaajaline ketoos (ketokehade normaalsest suurem sisaldus veres) võib olla ohtlik. Surm alatoitumise ja keha talitlushäirete tõttu saabub tõenäoliselt 60 päeva jooksul.
