Lõputu võitlus söömishäiretega: ma ei tahtnud kuhugi minna, kellegagi suhelda, lihtsalt sõin, oksendasin ja võtsin lahtisteid

Pulmakellade ootus ja jõuluõhtu on mõlemad head asjad - kohati. Kui need kestavad aasta ringi, on tegemist söömishäiretega. Millised on neist levinumad, kuidas neid ära tunda ja nende vastu võidelda?

Sõnaseletused:

Igavesed jõulud ehk buliimia: ikka torti-vorsti-torti-sülti-kooki-kommi-torti, kuni ägisemiseni täispuugitud kõht surub püksiluku irvakile ja klombi kurku. Pärast õgimissööstu võtab buliimik lahtisteid või topib näpud kurku - ja sageli tunneb ennast hiljem sellepärast SÜÜDI.
Igikestev pulmakellade ootus ehk anoreksia: hommikul julgeb pruut endale lubada vaid pool, ei, veerand õuna, et valge kleit taljest ideaalselt istuks. Kuid et anorektik on langetanud kaalu normaalsest 15 protsenti või veelgi madalamale, ei kaigu talle kunagi kellade saatel "see kaal on igavesti sinu". Igavene on vaid selle säilitamise vaev.

Restorani "Buliimik" dieet

Haiguslik tüsedusekartus on omane nii anoreksiale kui ka buliimiale. Kui end piitsaks näljutanud anorektikuid saab veel ära tunda, siis buliimiahaigeid on reeglina normaalkaalus.
Nii ka Carmen Ojaste (29), kelle kümmekond aastat kestnud tõsised toitumishäired arenesid kolme aasta eest buliimiaks.
Kui Carmen avaks oma söögiharjumustele vastava restorani, oleks seal kolm põhimenüüd:
Nr 1) Näljutamine: kilo puuvilju, näiteks õunu, pluss pakk šokolaadikomme. "Minu magusavajadus on ülisuur. Kui ma söön teatud DOOSI ära, siis on korras, näiteks paki komme või rohkem," seletab Carmen.