Hoolimata kooliteatris kaasategemisest ei mõelnud Reimo Sagor enne gümnaasiumi lõppu kordagi professionaalse näitlejakarjääri peale. Polnud isegi lavakast midagi kuulnud. Ka eesti keele ja kirjanduse õpetaja Tiina Mägi soovitusel 2006. aastal katsetele minnes olid tunded kahetised. „Näitlejaks saamine ei olnud mulle mingisuguse eeldusena pähe karanud. Selle kohta lugedes ja uurides mõistsin, et tegu on üsna keerulise valdkonnaga (naerab). Eks ma olin ka skeptiline enda võimete ja võimaluste suhtes,” sõnab Reimo, kes esimesel proovimisel ukse taha jäi.