Enesepettusest: sotsiaalmeedia kaadrite järgi paistab iga argipäev nagu mesinädalatel. Tegelikkus on midagi hoopis muud

Oleme meistrid endale valetamises ja parema minapildi maalimises. Tõtt-öelda lausa nii vilunud, et suur osa meist isegi ei teadvusta, kas ja millal seda teeme.

Aisopose kuulsas valmis „Rebane ja viinamarjad“ püüab reinuvader küündida mahlase viinamarjakobarani. Hüppab ja hüppab, ent kuidagi ei ulatu. Pärast mitut luhtunud katset veenab rebane end, et ega ta tegelikult tahtnudki neid – niikuinii on hapud.

Inimestena kipume end pärast lüüasaamist lohutama võrdlemisi sarnasel moel. Jäid ilma ihaldatud töökohast? Ah, ega sa seda õigupoolest tahtnudki. Meeleheitlikult hakkad otsima varem ideaalsena paistnud tingimustest kitsaskohti, pärast mida teatad sõpradele: küll ikka läks hästi, et selle uppuva laeva pardale ei astunud.