Eks ta on mind kõrvalt näinud. Ju selle pealt, et suutsin „Macbethi“ nimiosa ära õppida (seoses Henrik Kalmeti äkilise lahkumisega Linnateatrist võttis rolli üle Alo), alla nädala proove ja juba olingi laval. „Kes kardab...“ ei ole lihtsalt emotsionaalne melodraama mehe-naise suhtest, vaid põnev intellektuaalne pingpong. Ja mahukas tekst, 117 lehekülge, kolm vaatust, paras andmine. Ma ei ole osanud uneleda rollidest, kui on tulnud, siis on tulnud, olen tänulik lavastajatele, kes on usaldanud. Ja hea meel, et saan seda tükki teha oma kursuseõe Caritaga (Vaikjärv, näitleja Endla teatris), kellega me pärast kooli polegi midagi koos teinud. Carita küll väidab, et ühes seriaalis mina olin maag ja viskasin ta tornist alla, aga – absoluutselt ei mäleta!

Jaga
Kommentaarid