„Kunagi ei tohi oma musta pesu mujale pesema minna.”
Lembit (73) ja Lehte Jõeleht (78)
Abielus alates 27.08.1966

Kuidas te kokku saite ja kokku jäite?

Lembit: 7. klassi lõpetasin Heimtalis ja siis sattusingi tööle Suure-Jaani külje alla, kus Lehte elas. Minu maja ja Lehte maja vahel oli natuke vahet ja eks ma käisin tema juurest mööda, kui bussi peale läksin. Noore poisi asi... vaatan: üks noorem näitsik ja vanem daam ka, riisuvad heina, pakkusin jõudu ja ilusti võeti vastu ja... nii me hakkasime siis suhtlema ja üle oja teineteisele huikama vahetevahel.

Lehte: No see oli ikka pikem maa kui ainult huigata...

Lembit: Jah, eks ma natuke ajan ikka pada ka, aga eks ta niimoodi hakkas kujunema.
Lehte: Lembit tuli meie külla elama, ja mis mul siis ikka mõelda oli... tol ajal olid suured pidud ja tantsud ja Lembit oskas väga hästi tantsida. Sellega ta ära võlus.

Lembit: Las ma räägin, olin ikka küla tantsupoiss. Aga Lehte oli selline peenike, ilus, sihvakas plikakene, no mis mul seal enam mõelda oli. Minul tuli muidugi see kurb asi vahele, et vabatahtlikult-sunniviisiliselt viidi sõjaväkke. Esimesed kuus kuud olin Lätis Ventspilsis. Käisin sealt vahepeal kodus ära, tegime Lehtega pulmad ja siis viidi üle Hiina piiri äärde. Sealt koju käia enam ei saanud. Lahti sain kaks aastat ja seitse kuud hiljem.

Lehte: See oli ikka pikk aeg oodata, aga Lembit kirjutas mulle iga päev.

Lembit: Jaa, ma kirjutasin iga päev! Ma olin nii ilusas kohas, taamal olid mäed. Ja kevadel, kui lilled õitsesid, saatsin Lehtele kirjadega lilleõisi.

Teie olete olnud abielus üle 50 aasta. Kui hakkasin selle loo jaoks paare otsima, siis selgus, et neid, kes on nii kaua vastu pidanud, väga polegi. Miks?

Lehte: Tänapäeval on noored nii äkilised! Kohe, kui...

Edasi lugemiseks: